"Mittemingisuguseid tehnoloogilisi raskuseid mul ei olnud. See on lausa laim minu nimel, et ma olen nii saamatu ja justkui ei leia õiget nuppu üles. Viige see sõnum ka peaministrile, et ta pressikonverentsil ei levitaks mingisuguseid kuulujutte. /.../ Mina ei ole sellist väidet ei oma sõpradele, ei tuttavatele ega ka ühelegi ajakirjanikule väitnud. See legend ei vasta tõele," ütles Seeder neljapäeval Vikerraadio "Reporteritunnis".

Ülle Madiset toetavate erakondade liikmetest ei andnud ülesseadmisele allkirja Züleyxa Izmailova SDE-st ning Priit Sibul ja Helir-Valdor Seeder Isamaast.

Seederi sõnul lähtub ta põhiseadusest ja võtab eeskuju just praegusest presidendikandidaadist, kes on öelnud, et ta peab olema väga täpselt sõltumatu ja erapooletu ning jälgima põhiseadust.

"Kui te vaatate põhiseadust, siis presidendi valimisel osaleb iga riigikogu liige isiklikult. Ehk ta peab tegema oma hääletuse isiklikult. Ka presidendikandidaate ei saa üles seada ei parteid, ei fraktsioonid, ei komisjonid, vaid ainult riigikogu liikmed ükshaaval."

Seeder lisas, et Madisele toetusallkirja mitte anda oli tema teadlik valik.

"Kaudselt võib öelda, et kui parteid teatavad, et nad esitavad ühe või teise kandidaadi, siis see on põhiseaduse vastane ja seda nad teha ei saa. Ja kuna hääletamine on salajane, siis ma oma hääletamise otsust ei avalda. Ja ka mitte pärast ei saa te teada."

Seeder ütles, et ka varasemalt on olnud presidendivalimistel üllatusi.

"Et justkui hääled on koos, aga hääletusel selgub, et ei ole. Ja me ei tea ka nüüd, et kui ülesseadjaid oli 75, siis kas kandidaat saab 77 häält või 69 või 72. See on ja jääb iga riigikogu liikme isiklikuks valikuks."

Seeder ütles, et on osalenud hääletajana väga mitmetel presidendivalimistel ja igaüks neist on olnud omanäoline.

"Aga nad kõik lähtuvad tänasest põhiseadusest. Kas on presidendi ära valinud riigikogu, nagu põhiseadus ette näeb või valitakse valimiskogus või on ka ringiga riigikogusse tagasi tulnud."

Seeder avaldas ka arvamust, et kui Eestis oleks presidendi otsevalimised, siis kandidaadid kerkiksid täpselt samamoodi üles kui praegu. Ehk poliitikud mõtlevad, erakonnad pakuvad ja kodanikuühiskond pakub.

"See näitab, et ühiskond on kaasatud sellesse protsessi," leidis Seeder.

Samas saates osalenud EKRE poliitik Rain Epler aga leidis, et presidenti võiks rahvas otse valida.

"Siis tuleb muidugi jutt, seda ütles ka presidendikandidaat (Madise) eile, et siis tuleks ka volitusi muuta. Ma ei ütleks, et see on imperatiiv. Kui on rahva polt suure toetusega valitud president, siis ka poliitikud üle välja kuulavad seda tähelepanelikumalt, mida ta teeb," arvas Epler.

Saates osalenud Keskerakonna poliitik Peeter Ernits ütles, et tema osaleb tuleval kolmapäeval toimuvatel presidendivalimistel, kuigi Keskerakonnast on tulnud ka signaale, et seda ei tehta.

"Mina olen kohal. Muidugi oleme me kohal. Ei maksa võtta nii, et keegi kuskil midagi ütleb ja siis võetakse üheselt. Keegi ei saa mind keelata (osaleda ja hääletada - toim)," ütles Ernits.