Sõja 956. päev: Venemaa ründas Ukrainat 87 drooni ja nelja tüüpi rakettidega
Venemaa ründas ööl vastu pühapäeva Ukrainat 87 Shahed-tüüpi drooni ja nelja tüüpi rakettidega, teatasid Ukraina võimud pühapäeval. The Timesi teatel saab Ukraina alustada tuleval aastal uut ulatuslikku vastupealetungi tänu lääneliitlaste tarnitud uuele tehnikale, aga ka uutele brigaadidele, mille komplekteerimine on praegu pooleli.
Oluline pühapäeval, 6. oktoobril kell 22.02:
- Moskva ründas Ukrainat 87 drooni ja nelja tüüpi rakettidega
- The Times: Ukraina võib alustada uuel aastal uut vastupealetungi
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1250 sõdurit
- Holland kinnitas, et Ukrainale esimeste F-16 hävitajate üleandmist
Venemaa ründas Ukrainat 87 drooni ja nelja tüüpi rakettidega
Venemaa ründas ööl vastu pühapäeva Ukrainat 87 Shahed-tüüpi drooni ja nelja tüüpi rakettidega, teatasid Ukraina võimud pühapäeval.
Harkivi oblastis sai surma 49-aastane mees, kelle autot tabas droon, ütles oblasti kuberner Oleh Sõnehubov. Odessas sai rünnakus kahjustada gaasitoru ja laohoone.
Ukraina õhujõudude teatel hävitas õhutõrje 14 oblasti kohal 56 drooni ja kaks raketti. 25 drooni kadusid radaripildilt eeldatavalt õhutõrje tegevuse tulemusena, lisas lennuvägi.
The Times: Ukraina võib alustada uuel aastal uut vastupealetungi
Lisaks arvatakse, et Kiievile antakse ka luba kasutada suurema tegevusraadiusega USA rakette ATACMS ja Briti rakette Storm Shadow sõjaliste sihtmärkide vastu Venemaal, lisab väljaanne.
Kuid ilma nendetagi kasutab Kiiev oma rakette ja droone, tabades Venemaa laskemoonaladusid, mis on juba hakanud vilja kandma. Ukraina asekaitseminister kindralleitnant Ivan Havriljuk ütles, et kui aasta algul oli välja tulistatud suurtükimürskude suhe üks kaheksale Ukraina kaitseväe kahjuks, siis oktoobri alguseks oli see üks kolmele.
Lisaks märgib väljaanne, et kuigi Ukrainal on probleeme sõdurite värbamisel, kasvab läänes laskemoona tootmine ning Kiievile antav abi on suunatud tema enda kaitsetööstuse arendamisele. Viimati lubas Taani rohkem kui 500 miljonit dollarit, et toetada Ukraina relvatootmise suurendamist.
The Times märgib, et Vladimir Putini režiimil on palju probleeme, mis võivad otseselt mõjutada okupatsiooniarmee sõjaliste operatsioonide läbiviimise efektiivsust ning Kremli juht ise pole teinud piisavalt, et võit oleks käegakatsutav, ent siiski piisavalt, et võimaldada keeruliste otsuste vastuvõtmine edasi lükata.
Kuigi Vene majandusel läheb oodatust märksa paremini, ei suuda Putin, kes praegu mõne lähiaasta murettekitava statistika ees silma kinni pigistab, igavesti omamaistelt programmidelt raha sõjalise tootmise laiendamiseks kõrvale suunata, leiab Times.
Väljaanne tsiteerib Vene majandusteadlast, kes hindas 2025. aasta lõppu "otsustavaks punktiks, kus praegune tasakaal kõikuma lööb".
Lisaks kirjutavad ajakirjanikud, et venelasi on üha raskem veenda vabatahtlikult sõjas osalema. Näiteks Moskvas saavad värvatud tänu linnavalitsuse panustele sõjaväkke astumisel preemiat summas 2,3 miljonit rubla (22 000 eurot) ja aastapalka 5,2 miljonit rubla (ligi 50 000 eurot), mis on üle viie korra suurem riigi keskmisest.
Kuid isegi sellised summad tõid kaasa vaid lühiajalise värbamise kasvu, mis on nüüdseks kiiresti hääbumas. Samal ajal on Vene kindralid juba mitu kuud nõudnud uut mobilisatsiooni, kuid Putin, mõistes, kui ebapopulaarne ja hävitav selline meede oleks, kõhkleb endiselt. Plussiks pole ka Moskva suhted liitlastega nagu Hiina, Põhja-Korea ja Iraan, kes loodavad saada abi eest tasu, mis kurnab veelgi enam Moskva riigikassat.
"Tuleval aastal suudab Putin pea kindlasti kogu selle surve tasakaalustada. Kuid ta panustab sellele, et suudab oma tingimustel mingisuguse rahu peale suruda, enne kui pinge tema enda süsteemis liiga suureks läheb," järeldavad eksperdid.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1250 sõdurit
Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 660 470 (võrdlus eelmise päevaga +1250);
- tankid 8919 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 17 658 (+31);
- suurtükisüsteemid 19 679 (+21);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1216 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 970 (+0);
- lennukid 368 (+0);
- kopterid 328 (+0);
- strateegilised ja taktikalised droonid 16 578 (+49);
- tiibraketid 2613 (+0);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 26 006 (+101);
- eritehnika 3363 (+19).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Holland kinnitas, et Ukrainale esimeste F-16 hävitajate üleandmist
Hollandi kaitseminister Ruben Brekelmans kinnitas, et Ukraina relvajõud on saanud esimesed Hollandi hävitajad F-16.
Pühapäeval Ukrainat külastanud Brekelmans kirjutas sellest sotsiaalvõrgustikus X.
Ta ei täpsustanud, kui palju hävitajaid Ukraina relvajõud juba on saanud, kuid ütles, et ülejäänud 24 lennukit tarnitakse lähikuudel.
"Seda on hädasti vaja. Harkivis nägin Venemaa õhurünnakute purustusi ja kuulsin pidevalt õhurünnakusireene," kirjutas Brekelmans.
Ta teatas ka, et Holland eraldab 400 miljonit eurot programmile, mille abil relvastada Ukraina armee kaasaegsete droonidega. "Pea pooled neist arendatakse Hollandis," kirjutas minister.
Briti ajaleht The Times teatas juuli lõpus anonüümsetele informeeritud allikatele viidates, et Ukraina relvajõud on Hollandist saanud juba kuus hävitajat F-16. Timesi andmetel peaks Ukraina järgmise aasta jooksul vastu võtma umbes 20 hävitajat F-16, sealhulgas Belgiast ja Norrast.
Toimetaja: Karin Koppel
Allikas: BNS