Kui üldlevinud arvamuse kohaselt on raviviga see, kui kirurg unustab operatsiooni ajal tampooni kõhuõõnde, siis tegelikult on raviviga ka see, kui perearst jätab uuringu õigel ajal tellimata või kirjutab viirushaiguse korral välja antibiootikumid.

Kui palju Eestis ravivigu ette tuleb, ei tea täna keegi, sest ühtselt neid ei registreerita. Sotsiaalministeeriumi juures tegutseb küll tervishoiuteenuste kvaliteedi komisjon, aastas pöördub sinna oma murega alla paarisaja inimese.

"Kui me võtame sellest 170 kuni 180, siis ca 23 või 24 protsenti on, kus me üldse võime rääkida vigadest. Ja kui me sealt võtame kümme maha, mis on seotud suhtlemisega, dokumenteerimisega, muude teemadega, siis see number jääb alla 20 protsendi," ütles ravivigade komisjoni juht Marika Väli.

Aga isegi juhul, kui ekspertide hinnangul oli tehtud raviviga, siis hüvitise saamiseks nende arvamusest ei piisa. Selleks tuli patsiendil omakorda ette võtta kohtutee. Mõne nädala pärast peaks see kõik patsiendi jaoks lihtsamaks muutuma, kohtusse pole vaja minna ja tekitatud kahju hüvitab kindlustus.

"Alates 1. novembrist hakkab patsiendil olema lihtsam saada tagasisidet ja lihtsam saada kompensatsiooni, kui me räägime tõsistest tervisekahjudest, mis ei olnud välditavad ja mille puhul oli tegemist diagnoosi või raviveaga ja sellega hakkavad tegelema kindlustusseltsid," sõnas Väli.

Lühidalt kokkuvõttes, selleks et patsiendile ravivea korral hüvitist maksta, peavad kõik haiglad, kliinikud ja tohtrid sõlmima kohustusliku vastutuskindlustuse. Seejuures on pikalt ette valmistatud reformi sisuliselt viimasel tunnil tekkinud olukord, kus kindlustust hakkab pakkuma vaid üks kindlustusselts PZU. BTA ja Seesam loobusid viimasel hetkel, Seesam toob oma seletuses põhjuseks selle, et väga raske on prognoosida, mis saama hakkab.

"Kaalusime tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse pakkumist, kuid hindasime riski ebamäärasust liiga suureks võrreldes potentsiaalse kasumlikkusega. Kuna pole teada, kui palju ja millise mahuga kahjujuhtumeid hakkab aset leidma, on antud toote osas ka hinnastamine väga keeruline," ütles Seesami turundusjuht Liljan Männiste.

Meedikud peavad neilt küsitavaid kindlustusmakseid liiga kõrgeks ja näevad selle põhjusena just ühe firma monopoli, kindlustusselts PZU sellega ei nõustu ja ütleb, et võtsid arvutuste ja riskihinnangute aluseks Soome kogemuse.

"Need nõudeid, mida see väärravi komisjon käsitles, me näeme, et see on jäämäe veepealne osa. Ja see alumine osa tuli meil prognoosida. Mis tegelik olukord on, kui suureks kujuneb see kahjusus, see selgub isegi mitte järgmine aasta, aga järgmiste aastate jooksul, sest see vastutuskindlustus oma olemuselt on pika sabaga," ütles PZU Kindlustuse vastutuskindlustuse tootejuht Argo Argel.

Nimelt võib patsient esitada nõude kolme aasta jooksul pärast raviveast teada saamist, aga mitte kauem kui 10 aastat pärast konkreetse ravivea tegemist. Argel usub, et eestlased on usinamad hüvitise taotlejad kui soomlased, sest raviveast teatamise kord on tehtud väga lihtsaks. samas loodab ta, et nii hulluks kui Ameerikas, asi siiski ei lähe. Esitatud kahjunõuete arvust sõltub Argeli sõnul see, kas edaspidi on võimalik kindlustuse hind alla tuua.

Esialgu kurdavad aga kõik, nii kiirabi, pere- kui ka hambaarstid ja haiglad väga kallite kindlustusmaksete üle. Näiteks esialgse kalkulatsiooni kohaselt võib Põhja-Eesti regionaalhaigla kindlustusmakse küündida poole miljoni euroni. Summa on nii suur, et tuleb välja kuulutada riigihange. Makse võiks olla veelgi suurem, aga haigla valis kõrge omaosaluse, ehk kõik alla 50 000 eurosed hüvitised maksab haigla ise kinni.

"See hange, millega me esmaspäeval välja läheme, me oleme planeerinud oma vastutuseks 50 000 eurot ja selliseid juhtumeid mis ületavad seda summat on regionaalhaiglas olnud üksikuid haiglas. Kui juhtumid kindlustuskaitsega või kindlustuspoliisiga on seesugused nagu eelmisel aastal, siis tegelikult tuleb meil need juhtumid katta nagunii omavastutuse sees," ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla juht Agris Peedu.

Kuigi haigla jaoks tähendab kohustuslik vastutuskindlustus märkimisväärset lisakulu, peab Peedu seda õigeks, sest see vabastab eksinud arsti kriminaalvastutusest, kui ta on oma vea dokumenteerinud ja ei ole seda teinud alko- või narkojoobes.

Ka terviseminister Riina Sikkut leiab, et tegu on väga vajaliku reformiga.

"See on väga oluline põhimõtteline muutus, mille nimel on aastaid tööd tehtud, et patsient ei peaks kohtu kaudu tegelema ja et vastutus ei oleks isiklikult tervishoiutöötajal, vaid me saaksime kahjud hüvitatud ja tegelikult tervishoius saaks ka vigu parandada," sõnas Sikkut.

Sikkuti sõnul peaks uus süsteem näitama kätte, kus ja mis tüüpi eksimusi ette tuleb ja selle põhjal on võimalus parandada meedikute väljaõpet, nõuda täienduskoolitusi, muuta protseduure, et vead enam ei korduks. Kui tohtrid peavad neile esitatud kindlustusmakseid liiga kõrgeks, siis minister on teist meelt.

"See, et pakkumised esimese hooga tulevad kõrged, on ühelt poolt mõistetav, sest olukorras, kus me maksame välja hüvitist rohkem kui vanas kohtukaebuste süsteemis, siis kindlustusmakse peabki olema suurem kui ta varem oli. Sest kulud, mida tuleb katta on suuremad. Teisalt nii kaua kui meil ei ole Eesti puhul patsiendi ohujuhtumite statistikat, siis on väga keeruline kindlustuspakkumise sellist õiglast taset kindlaks määrata," rääkis Sikkut.

Viimasel nädala on läbi käinud ka idee, et äkki tasuks kaaluda seaduse jõustamise edasi lükkamist, lootuses, et äkki tuleb veel mõni kindlustusselts oma pakkumistega välja. Sikkut edasilükkamist õigeks ei pea, sest kindlustusmaksete muutmiseks on vaja Eesti statistikat ja seda ei ole võimalik ilma uuele süsteemile üleminekuta saada.

Kindlustusseltside liidu juhi Mart Jesse sõnul muudaks seaduse edasi lükkamine olukorra hullemaks.

"Kui lükatakse veel edasi, siis olemasolev teenuse pakkuja võib ütelda, et sellises riigis on väga keeruline äri ajada ja paneme selle teenuse osas uksed kinni," ütles Jesse.

Jesse sõnul peaks riik praegu väga pingutama, et ka teised seltsid oleksid valmis vastutuskindlustusega turule tulema.

Argeli sõnul nõuab uue teenusega turule tulek pea aasta pikkust ettevalmistust ja jõustamise edasilükkamine konkurentsi ei tekita.

Pigem meie konkurendid praegu jälgivad pingsalt meid ja vaatavad, kuidas meil läheb ja vastavalt sellele teevad siis otsuse kas nad tulevad turule või mitte ja see selgub mitte varem kui aasta pärast," sõnas Argel.

1. detsembriks peab olema vastutuskindlustus sõlmitud ligi 1600 tervishoiuteenuse osutajal. Vastutuskindluseta raviasutus võib jääda tegevusloast ilma.

Viimaste aastate statistika näitab, et kõige sagedasem kaebuste põhjus on olnud etteheited hambaravile. 2021. aastal oli neid näiteks 42 ja see moodustas lausa veerandi kõikidest kaebustest, teistel aastatel jäi nende osakaal väiksemaks.

Vaadates omakorda seda, kui suurel osal kõikidest kaebustest tuvastas ekspertkomisjon lõpuks tõepoolest vajakajäämisi, siis jääb see ka veerandi lähedale või veidi alla selle. Kõige rohkem ehk 42 leiti neid samuti 2021. aastal. See statistika kajastab kitsalt pöördumisi ekspertkomisjoni poole ega hõlma olukordi, kus patsient on probleeme lahendanud otse tervishoiuteenuse osutajaga.

Tuues võrdluseks Soome patsiendikindlustuse süsteemi, mis on toiminud juba aastakümneid, siis näiteks eelmise aasta andmete põhjal tehti seal 10 559 otsust ravi kvaliteedi üle ja 2507 juhul said inimesed eksimuste eest hüvitist. Soome on küll suurem, aga võrreldes Soome tuhandeid kaebusi meie nappide sadadega võib suurusjärgu erinevuse põhjal arvata, et paljudel juhtudel ei ole Eesti inimesed oma murega seni kuskile pöördunud ja üheks põhjuseks ongi olnud just kahju väljanõudmise keerukus.