Eksivad kõik, ka kogenud meedikud, aga kui seni tuli ravivea korral hüvitise saamiseks võtta ette kohtutee, siis alates 1. novembrist saab hüvitist taotleda kindlustuse käest. Hüvitist makstakse vaid nende ravivigade eest, mis juhtusid uue süsteemi jõustumise järgselt ehk alates 1. novembrist.

"Kõige tähtsam kriteerium on, et selle eksimuse või ravivea tagajärjel peab olema sündinud mingi tervisekahjustus, mille tõttu inimene on vajanud näiteks ravi pikemalt, saanud mingeid ravimeid, millega seoses on tal endal mingid kulutused, mingi tasuline taastusravi sellega seoses või transpordikulud, omaosalus, vajab inimene pärast seda mingeid abivahendeid," selgitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.

Paluste rõhutas, et kui on raviviga tehtud, aga tervisekahju patsiendile ei tekkinud, siis hüvitise saamise õigust ei ole.

Hüvitise taotlust saab kindlustusseltsile esitada nelja nädala jooksul pärast raviveast teada saamist. Kui aga inimene on pärast ravivea ilmsiks tulekut raskes seisundis, näiteks on intesiivravil, siis taotluse esitamise aeg pikeneb.

"Oluline on ükskõik millisesse raviasutusse pöördumiseks teha kindlaks, kas sellel raviasutusel on juba sõlmitud vastutuskindlustuse leping, sest hüvitatakse ainult sellisel juhul, kui leping on juba sõlmitud," ütles Paluste.

Kohustuslik vastutuskindlustus peab kõigil raviasutustel olema sõlmitud 1. detsembriks. Eestis peab lepingu sõlmima umbes 1500 ettevõtet. 30. oktoobri seisuga on lepingu sõlminud neist alla 400.

Lisaks PZU-le teenust pakkuv kindlustusmaakler Vanden on süsteemi suhtes kriitiline.

"Standardiseeritud praktika on see, et kahjude hüvitamine toimub põhimõttel, et kui klient tuleb selle kahjuga, siis see hüvitatakse. Eestis on see, et /.../ kui juhtum toimub 10 aastat tagasi, siis ikkagi see kindlustusselts endiselt vastutab ja see tekitab meeletult palju segadust ja see on see peamine põhjus, miks väliskindlustusseltsid siia väga tulla ei taha," selgitas Vandeni omanik Raul Källo.

1. novembrist muutub mitte ainult ravivea hüvitamise, vaid ka sellest teavitamise kord. See muutub meedikutele kohustuslikuks.

"Ravivead tuleb edastada anonüümselt terviseametile. Kõige tähtsam on, et registreeritakse enda juures kõik ravivead ja see tähendab seda, et kui on raviveast lähtuv süüline tegevus, siis meditsiinitöötajat ei karistata selle eest," ütles terviseameti osakonnajuhataja Külli Friedemann.

Prognooside kohaselt võiks aastas Eestis olla 500 kuni 700 hüvitamisele kuuluvat raviviga, väga raskeid juhtumeid, sealhulgas surmaga lõppevaid ravivigu juhtub Eestis kord või paar aastas.