Sõja 958. päev:Prantsusmaa lubatud hävitajad jõuavad Ukrainasse enne kevadet
Prantsusmaa kaitseminister lubas, et esimesed Prantsuse hävitajad Mirage jõuavad Ukrainasse järgmise aasta esimeses kvartalis. Ühendkuningriigi ja Norra valitsus teatasid mõlemad uutest abipakettidest Ukrainale, mille mahud ületavad mitut miljardit eurot. Ukraina teatel on edasitungivad Vene väed jõudnud Toretski äärelinna.
Oluline teisipäeval, 8. oktoobril kell 22.43:
- Prantsusmaa hävitajad jõuavad Ukrainasse enne kevadet;
- Briti valitsus eraldab Ukrainale 4,2 miljardi euro väärtuses abi;
- Norra valitsus tõstab abi mahtu 11,6 miljardini;
- Rünnakus süttinud Feodossia naftaterminal põleb ka teisipäeval;
- Ukraina teatel jõudsid Vene väed järjekordse linnani;
- Soul: Põhja- Korea võib oma üksused Ukrainasse Venemaale appi saata;
- Zelenski kutsub partnereid määratlema ettekujutust sõja lõpust;
- Vene raketirünnakus Odessa sadamale hukkus tabamuses viljalaevale üks inimene;
- Harrise sõnul kohtuks ta Putiniga vaid koos Ukraina esindajatega;
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1340 sõdurit;
- Harkivis hukkus Vene rünnakutes kaks, sai viga üle 30 inimese
Ukraina relvajõud: Venemaa kasutas Ukrainas 24. septembril 4228 keemiamürsku
Vene okupatsioonivägi jätkab ohtlike kemikaalidega täidetud erilaskemoona kasutamist – septembris tuvastati 250 sellist juhtumit, kusjuures 24. septembril täheldati 4228 vastase ohtlike kemikaalidega täidetud laskemoonaühiku kasutamist, teatas Ukraina relvajõudude toetusväejuhatuse pressiosakond.
Alates 2023. aasta veebruarist on venelased asunud süsteemselt ohtlikke kemikaale kasutama.
"Selle aasta 24. septembril registreeriti 4228 vaenlase ohtlike kemikaalidega täidetud moonaühiku kasutamist," edastasid Kiievi relvajõud.
London kehtestas sanktsioonid Ukrainas keemiarelva kasutanud Vene väele
Suurbritannia valitsus kehtestas teisipäeval sanktsioonid Vene relvajõudude keemia- ja biorelvaharule ning selle komandörile Igor Kirillovile seoses keemiarelva väidetava kasutamisega Ukraina vastu.
"Venemaa julm ja ebainimlik taktika lahinguväljal on jälk ja ma kasutan kogu oma võimu, et Venemaa pahatahtliku tegevuse vastu võidelda," ütles Briti välisminister David Lammy sanktsioonidest teatades.
Prantsusmaa hävitajad jõuavad Ukrainasse enne kevadet
Ukraina peaks Prantsusmaalt saama esimesed hävitajad Mirage 2000 kätte 2025. aasta esimeses kvartalis, ütles Prantsuse kaitseminister Sebastien Lecornu teisipäeval.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron avalikustas juunis, et Pariis annab Kiievile täpsustamata arvu lennukeid Mirage 2000-5, et tugevdada selle võimekust õhus.
Lennukid varustatakse uute õhk-maa rakettidega ja elektroonilise sõjapidamise kaitseseadmetega, märkis Lecornu. "Ukraina pilootide ja mehaanikute väljaõpe jätkub," lisas ta.
Esimene Ukraina pilootide rühm on juba läbinud Prantsusmaal Alpha Jeti väljaõppe, teatasid Prantsuse relvajõud 20. septembril.
Mirage 2000 on mitmeotstarbeline lennuk, mis disainiti 1970. aastate lõpus ja võeti kasutusele 1984. aastal.
2000-5 versioonil on täiustatud radarisüsteemid ja see võib kanda täiendavaid kütusemahuteid, mis suurendava oluliselt selle lennuulatust. Prantsuse meedia teatas varem, et Ukrainasse tarnitud versioon oleks varustatud relvastusega maapealsete sihtmärkide tabamiseks.
Mirage 2000-5 on neljanda põlvkonna hävitaja, mis tähendab, et see kuulub samasse klassi kui USA-s toodetud F-16, mida Ukraina õhuvägi juba kasutab.
Taani ja Holland olid esimesed riigid, kes tarnisid oma F-16, mis teeb neist esimesed lääne hävitajad Ukraina arsenalis.
Samal ajal kui Kiiev ootab Mirage'ide ja täiendavate F-16 saabumist, peetakse läbirääkimisi ka Rootsis toodetud Saab JAS 39 Gripeni ja Eurofighter Typhoon hävitajate omandamiseks.
Briti valitsus eraldab 4,2 miljardi euro väärtuses abi
Ühendkuningriik eraldab Ukrainale veel 3,5 miljardit naela ehk ligi 4,2 miljardit eurot Briti tootjatelt moodsa sõjavarustuse ostmiseks, teatas Briti valitsuse pressiteenistus.
Teadaandes märgitakse, et Ühendkuningriigi kaubandusmissioon, mis koosneb kaitseministeeriumi äri- ja kaubandusosakonna ning kaitsekaubanduse ühenduse ADS esindajatest, külastas Ukrainat, et pidada kohtumisi Ukraina valitsuse ja tööstuse esindajatega. See on järjekordne samm Ühendkuningriigi kaitsetööstuse ja Ukraina vahelises kasvavas koostöös pärast juulis sõlmitud ulatuslikku lepingut.
"Ühendkuningriigi toetus Ukrainale on raudkindel. Oleme jätkuvalt sõjalise abi andmisel esirinnas, kuid meie toetus on palju laiem kui lihtsalt varustuse pakkumine. Meie õitsev kaitsetööstussuhe sümboliseerib valitsuse ja erasektori vahelist koostööd tõhustamaks meie toetust," ütles relvajõudude minister Luke Pollard.
Ühendkuningriigi kaitseministeerium sõlmis juba lepingud Thalesiga õhutõrjerakettide ja Sheffield Forgemastersiga suurtükkide tootmiseks, et valmistada tööstust ette edasisteks tellimusteks.
Tulevased tellimused on ettevalmistamisel ja neid rahastab Ukraina, kasutades oma reserve ja Ühendkuningriigi 3,5 miljardi naela suurust ekspordifinantseeringut.
Norra valitsus tõstab abi mahtu 11,6 miljardini
Norra valitsus tegi ettepaneku suurendada Ukraina üldist rahastamisraamistikku peaaegu kahekordseks ehk 135 miljardi Norra kroonini (11,6 miljardi euroni) ja pikendada seda veel kolme aasta võrra, kuni 2030. aastani, öeldakse valitsuse veebisaidil avaldatud pressiteates.
"Norra toetab kindlalt Ukrainat. Ukraina vajab tohutult nii sõjalist kui ka tsiviiltoetust oma võitluses, et kaitsta end Venemaa vastu. Suurendame 2024. aasta eraldist kokku 27 miljardi Norra kroonini (2,3 miljardi euroni). Samal ajal pikendame Ukrainale mõeldud Nanseni toetusprogrammi veel kolmeks aastaks ja suurendame üldist rahastamisraamistikku 75 miljardilt Norra kroonilt (6,4 miljardilt eurolt) 135 miljardile Norra kroonile. Ukraina suutlikkus end kaitsta on oluline Ukraina rahvale ning Euroopa turvalisuse ja julgeoleku tagamisele," ütles Norra peaminister Jonas Gahr Støre.
Ta lisas, et Norra valitsus on hoidnud Norra parlamenti kursis toetuse ulatuse ja eesmärkidega ning jõupingutused toetusprogrammi edasiarendamiseks, et tagada selle kohandamine Ukraina vajadustega, põhinevad kõigilt erakondadelt saadud sisendil.
"Ukraina vajab laialdast toetust, et Venemaa agressioonisõjale vastu pidada. Norra valitsus suurendas toetusprogrammi esimesel aastal sõjalise toetuse eraldist 2,5 miljardi Norra krooni võrra ning sel aastal oleme panuseid veelgi suurendanud. On ülioluline, et meetmed, mida me rakendame, kajastaksid adekvaatselt Ukraina vajadusi ja oleksid kooskõlas muu Ukrainale antava rahvusvahelise sõjalise toetusega," ütles kaitseminister Bjørn Arild Gram.
Valitsuse ettepaneku peab nüüd heaks kiitma ka Norra parlament.
Store vasaktsentristlik vähemusvalitsus vajab meedia andmetel suurendatud paketi läbiminekuks parlamendis ka opositsiooni toetust, mis on siiski valdavalt toetanud Ukrainale suuremat abi.
Nanseni toetusprogramm Ukrainale on Norra tsiviil- ja sõjalise toetuse programm, mille väärtus on 75 miljardit Norra krooni ajavahemikuks 2023–2027. Tsiviil- ja sõjalise toetuse jaotus määratakse igal aastal vastavalt Ukraina vajadustele. 2023. aastal jagati Ukrainale mõeldud Nanseni toetusprogrammist ligikaudu 19,9 miljardit Norra krooni (1,7 miljardit eurot): 8,9 miljardit krooni (764 miljonit eurot) tsiviil- ja humanitaarabi ning 11 miljardit krooni (944 miljonit eurot) sõjalist toetust.
Rünnakus süttinud Feodossia naftaterminal põleb ka teisipäeval
Ööl vastu esmaspäeva Ukraina õhurünnaku tagajärjel süttinud Feodossia naftaterminal okupeeritud Krimmi poolsaarel põles veel ka teisipäeval.
Tulekahju kustutamine jätkub. Sadamapiirkonnast evakueerit 1047 inimest, teatas okupatsioonivõimude määratud linnapea Igor Tkatšenko.
"Hädaolukorra sündmuskoha läheduses elavate inimeste ohutuse tagamiseks - Musta mere muldkeha piirkonnas ja Kamõši lähedal evakueeriti ajutiselt 1047 inimest," kirjutas Tkatšenko sotsiaalmeediakanalis Telegram.
Pärast arstlikku läbivaatust paigutati evakueeritud linna hotellidesse ja pansionidesse.
Mõned teed tulekahju piirkonnas on endiselt blokeeritud ja linn kehtestas omavalitsuse tasandi hädaolukorra režiimi.
Feodossia terminal on Krimmi suurim naftasaaduste käitlemise terminal, teine omataoline terminal asub Sevastoopolis. Ukraina droonirünnaku süttinud terminali kasutatakse muu hulgas Vene okupatsiooniarmee vajaduste rahuldamiseks, märkis rünnakut kinnitanud Ukraina relvajõudude pressiteenistus.
Ukraina teatel jõudsid Vene väed järjekordse linnani
Vene väed on jõudnud Ida-Ukraina rindelinna Toretski serva, teatasid Ukraina sõjaväelased esmaspäeva hilisõhtul, vähem kui nädal pärast olulise tugipunkti Vuhledari langemist.
"Olukord on ebastabiilne, lahingud toimuvad sõna otseses mõttes linna iga sissepääsutee juures," ütles Luhanski operatiivtaktikalise väekoondise pressiesindaja Anastassia Bobovnikova Ukraina rahvusringhäälingule. "Venelased on sisenenud linna idaserva," lisas ta
Venemaa kaitseministeerium ei ole teadet kommenteerinud, kuid teatas esmaspäeval, et tema väed andsid lööke piirkonna mitme asula, sealhulgas Toretski lähedal.
Vene sõjaväeblogijad, sealhulgas rühm sõjaväeanalüütikuid Telegrami sotsiaalmeediakanalist Rõbar, ütlesid, et Vene väed liiguvad jätkuvalt Toretski kesklinna poole.
Vene vägede edasitung – nagu ka Vuhledari vallutamine eelmisel nädalal – on toonud esile Venemaa tohutu üleolekut elavjõu ja varustuse osas, samas kui Ukraina palub teda toetavatelt lääneriikidelt rohkem relvi ja laskemoona.
Venemaa, mis kontrollib praegu veidi alla viiendiku Ukraina territooriumist, on alates augustist edenenud ülimalt hävitavaid liugpomme kasutades jalaväeüksustega Toretski suunas, haarates külade kaupa uut territooriumi.
Kuna Ukraina on hakanud nüüd kaotama üha rohkem territooriumi, on president Volodõmõr Zelenski käskinud oma sõjaväe kõrgemal juhtkonnal teha kõik, mis võimalik, et pidurdada Venemaa edasitungi.
Ukraina jaoks on Toretsk olnud rindelähedane linn juba kümme aastat, kuna see asub 2014. aastal Venemaa toetatud separatistide poolt vallutatud Ukraina territooriumi lähedal. Sellest ajast on Toretskist saanud Ukraina kindlustuste üks bastione.
Kuni 2016. aastani Nõukogude Liidu salapolitsei asutaja Feliks Dzeržinski nime kandnud Dzeržinski linna hõivamine tooks Moskva jaoks lähemalt Vladimir Putini eesmärki vallutada kogu Donbassi piirkond.
Ukraina sõjaväeanalüütikute sõnul võimaldaks kõrgendikul asuva Toretski langemine Vene vägede kätte häirida Ukraina varustusteid, mis ühendavad vägede operatiivset tagalat lahingutsooniga, sealhulgas Pokrovski-Kostjantõnivka maanteed.
Pärast seda, kui Putin ei suutnud 2022. aasta veebruaris täiemahulist sissetungi alustades Ukraina pealinna Kiievit vallutada, keskendus ta Ukraina idaosas asuva Donbassi nime all tuntud vana tööstuspiirkonna vallutamisele, mis hõlmab Luhanski ja Donetski oblastit. Sellest ajast on Donbassist saanud sõja keskne toimumispaik, kus on peetud Euroopa suurimad lahingud pärast Teist maailmasõda.
Soul: Põhja- Korea võib oma üksused Ukrainasse Venemaale appi saata
Põhja-Korea võib saata oma relvajõudude võitlejaid Ukrainasse Vene väge toetama, ütles Lõuna-Korea kaitseminister Kim Yong-hyun.
"Kuna Venemaa on sõlminud Põhja-Koreaga sõjalise liiduga sarnase lepingu, on sellise üksuste saatmise võimalus väga tõenäoline," vahendas Ukraina portaal Unian teisipäeval Lõuna-Korea uudisteagentuuri Yonhap.
Yonhap lisas, et Lõuna-Korea kaitseministri avaldus tuli ajal, kui Põhja-Korea kavatseb tugevdada sidemeid Venemaaga, mille tõestuseks on kahepoolne leping, mis kätkeb vastastikuse kaitse klauslit.
Juunis peetud läbirääkimistel kirjutasid leppele alla Põhja-Korea diktaator Kim Jong-un ja tema Venemaa kolleeg Vladimir Putin.
Zelenski kutsub partnereid määratlema ettekujutust sõja lõpust
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, et Ukraina kutsub oma partnereid üles määratlema, kuidas nad näevad ette sõja lõppu Venemaaga ja Ukraina kohta ülemaailmses julgeolekuarhitektuuris.
President rõhutas, et väljavaated peaksid olema Ukrainas kõigile üheselt selged.
Zelenski rääkis, et ootab lähiajal raportit praegu Washingtonis töötavalt Ukraina meeskonnalt ja Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi aruannet koostöö kohta partneritega.
"Täna kuulasin ära ulatusliku ülevaade olukorrast rindel ehk kõigist meie tegevustest ja vajadustest. Donetski suunad on jätkuvalt eriti keerulised ja me püüame eelseisval Ramsteini kohtumisel oma partnereid veenda tungivas vajaduses oma võimekusi ja positsioone oluliselt tugevdada just praegu ehk sügiskuudel. Piisavalt varustust rindele, piisavat varustust meie brigaadidele ja piisavalt kaugmaavõimet meie vägedele – see on kahtlemata parim heidutus Venemaale ja tugevaim tõuge olukorra liikumisel rahu poole," selgitas riigipea.
Zelenski sõnul kuulas ta ühtlasi ära strateegilise nõuniku Oleksandr Kamõšini ja strateegilise tööstuse ministri Herman Smetanini aruandeid mürskude, suurtükiväe ja varustuse tootmise kohta.
"See ei puudutanud ainult seda, mida oleme juba saavutanud või mida me praegu toodame, vaid ka ettepanekuid meie partneritele: investeerida Ukraina toodangusse. Eelkõige droonide ja elektrooniliste sõjapidamissüsteemide tootmisse. See on ka osa meie eelseisva Ramsteini kohtumise paketist. Peame muutuma aina tugevamaks – iga kuu ja iga nädal," rõhutas president.
Järgmine Ramsteini formaadis Ukraina kaitsekontaktrühma kohtumine toimub 12. oktoobril Saksamaal ja sellel osaleb ka USA president Joe Biden.
Vene raketirünnakus Odessa sadamale hukkus tabamuses viljalaevale üks inimene
Venemaa rakett tabas esmaspäeval Ukraina lõunaosas Odessa sadamas seisnud viljalaeva, tappes ühe inimese ja vigastades viit meeskonnaliiget.
"Vaenlane tabas ballistilise raketiga Palau lipu all sõitvat tsiviillaeva," sõnas Odessa oblastijuht Oleh Kiper.
"Surma sai 60-aastane ukrainlane, kes töötas kaubakäitlemisettevõttes. Vigastada sai veel viis välisriigi kodanikku. See on juba teine taoline rünnak tsiviillaeva vastu Odessa oblasti sadamates viimaste päevade jooksul," rääkis Kiper.
Ukraina välisminister Andri Sõbihha ütles sotaiaalmeediakanalis X, et viimastel päevadel on Musta mere teraviljaekspordi sõlmpunktis saanud kahjustada juba kaks laeva. Ta mõistis Venemaa tegevuse hukka.
"Peame ühendama kõigi vastutustundlike riikide ja organisatsioonide jõud, et tagada Mustal merel meresõiduvabadus ja ülemaailmne toiduga kindlustatus," rõhutas Ukraina välisminister.
Ukraina asepeaminister Oleksi Kuleba teatel oli pihta saanud aluse nimi Optima ja see oli saabunud Odessasse kõigest mõni tund enne rünnakut.
Venemaa püüab selliste rünnakutega takistada laevaliiklust Mustal merel ja toiduainete väljavedu Ukraina sadamatest. Selle tagajärjel võib kasvada ebastabiilsus toiduainete impordist sõltuvates tundlikes piirkondades ja pinged rahvusvahelistes suhetes, ütles Kuleba.
Ukraina võimud teatasid, et pühapäeval sai lähedalasuvas Pivdennõi sadamas Vene õhurünnakus kahjustada Saint Kittsi ja Nevise lipu all sõitev laev Paresa, mille lastiks oli 6000 tonni maisi. Selle 15-liikmeline meeskond, Süüria ja Egiptuse kodanikud, vigastada ei saanud.
Ukraina teatel oli Paresa 20. kaubalaev, mis Venemaa rünnakutes kannatada saanud.
Eelmisel kuul tabas Saint Kittsi ja Nevise lipu all sõitvat puistlastilaeva Aya Mustal merel Vene rakett. Teine alus, Antigua lipu all sõitev kaubalaev, sai kannatada Vene raketilöögis Odessas sadamale.
Venemaa on sadamat sõjas korduvalt löönud pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.
Harrise sõnul kohtuks ta Putiniga vaid koos Ukraina esindajatega
USA asepresident ja demokraatide presidendikandidaat Kamala Harris ütles esmaspäeval antud intervjuus, et presidendiks valimise korral ei kohtu ta Vladimir Putiniga rahuläbirääkimistel, kui Ukraina pole seal esindatud.
"Mitte kahepoolselt ilma Ukrainata, ei. Ukrainal peab olema sõnaõigus Ukraina tuleviku osas," vastas Harris meediakanali CBS telesaates, kui temalt küsiti, kas ta kohtuks kahepoolselt Venemaa juhiga, et pidada läbirääkimisi sõja lõpetamise üle.
USA praeguse presidendi Joe Bideni administratsioon on keeldunud Putiniga läbirääkimistest.
Harrise konkurent presidendivalimiste, aastail 2017 kuni 2021 Valges Majas võimul olnud Donald Trump on olnud kriitiline miljardite dollarite kulutamise suhtes, mida Washington on Kiievile abina andnud. Trump on ka öelnud, et tema lõpetaks sõja 24 tunni jooksul, kuid pole selgitanud, kuidas ta seda teeks.
USA president Joe Biden juhib 12. oktoobril Saksamaal toimuvat järgmist Ramsteini formaadis Ukraina kaitsekontaktrühma kohtumist. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas laupäeval, et osaleb Ramsteini kõnelustel.
Ukraina president lisas, et esitab kõnelustel selged ja konkreetsed sammud sõja õiglaseks lõpetamiseks ja ütles, et Venemaad on võimalik peatada meie partnerite otsusekindlusega ja Ukrainat tugevdades.
Kogunemine toimub Ukraina jaoks otsustaval hetkel enne järgmisel kuul toimuvaid USA valimisi, mis võib tõmmata pidurit abile, mida Kiiev saab oma suurimalt toetajalt.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1340 sõdurit
Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 662 970 (võrdlus eelmise päevaga +1340);
- tankid 8940 (+7);
- jalaväe lahingumasinad 17 740 (+30);
- suurtükisüsteemid 19 203 (+47);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1223 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 973 (+1);
- lennukid 368 (+0);
- kopterid 328 (+0);
- strateegilised ja taktikalised droonid 16 686 (+43);
- tiibraketid 2618 (+3);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 26 185 (+83);
- eritehnika 3373 (+9).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Harkivis hukkus Vene rünnakutes kaks, sai viga üle 30 inimese
Ukrainas Harkivis sai teisipäeval Vene rünnakutes surma kaks ja kannatada üle 30 inimese, teatasid kohalikud võimud.
"Kaks hukkunut ja üle 30 haavatu mürsurünnakute tulemusel," ütles Harkivi oblasti juht Oleh Sõnehubov sotsiaalmeedias.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: AFP-STT-BNS, Ukrinform, Reuters