Macron kutsus ohtudele viidates kaitsekulutusi tõstma

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles esmaspäeval, et Prantsusmaa peab hakkama praeguses olukorras, kus ohud Euroopas üha kasvavad, NATO praegusest kaitsekulude alampiirist rohkem kulutama, eriti kui USA president Donald Trump otsustab vähendada Ameerika Ühendriikide kohalolekut Euroopas.
Macron rõhutas oma uusaastatervitustes relvajõududele, mille ta pidas Rennes'i lähedal Cesson-Sévignés, ohtude kuhjumist, mis sunnib Prantsusmaad kohanema, kirjutas väljaanne Le Monde. Macron teatas, et algatab sel eesmärgil Prantsusmaa kaitseprioriteetide strateegilise ülevaatamise ja kutsus ka Euroopat üles strateegilisele ärkamisele.
"Ärme tee ennast naerualuseks, Ukraina konflikt ei lõpe homme ega ülehomme," kuulutas Prantsusmaa president samal ajal, kui Donald Trump, kes on lubanud Ukraina sõja kiiresti lõpetada, vannutati Ameerika Ühendriikide 47. presidendiks.
"Euroopas ei saa olla rahu ja julgeolekut ilma eurooplasteta ja ilma eurooplastega läbi rääkimata," hoiatas Macron. "Tänane väljakutse on anda Ukrainale vahendid kestmiseks ja minna tulevastele läbirääkimistele jõupositsioonilt. Homme, kui vaenutegevus peatub, on väljakutse anda Ukrainale garantiid igasuguse sõja naasmise vastu tema territooriumil ja tagatised meie endi turvalisuse huvides," lisas ta.
Macron viitas vajadusele kaitsekulutusi tõsta
Ehkki paljud Euroopa riigid on pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukrainas kolm aastat tagasi öelnud, et kaitsekulutused peaksid kasvama oluliselt kõrgemaks NATO kümne aasta tagusest eesmärgist panustada vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), on see esimene kord, kui Pariis kaalub samalaadset suunda, märkis väljaanne Politico.
"Prantsusmaa kaitsekulutuste määr ületab praegu kahte protsenti SKT-st," ütles Macron oma uusaastakõnes relvajõududele, esinedes sõjaväe ja kaitsetööstuse tippjuhtide ees. "Aga kas sellest piisab massi, sügavuse ja uuenduslikkuse saavutamiseks, et end suures vastasseisus kaitsta? Kas sellest piisab, et organiseerida end Euroopa mastaabis ja omada vahendeid võitluseks?" küsis ta.
Trumpi ametisseastumisega samal ajal peetud kõnes lisas Prantsuse president: "Mida me homme Euroopas teeme, kui meie Ameerika liitlane oma sõjalaevad Vahemerelt välja toob? Mis siis, kui [USA] viib oma hävitajad Atlandi ookeanilt Vaiksele ookeanile? Need on kõik stsenaariumid, milleks peame valmistuma. Need on kõik stsenaariumid, milleks me valmistume."
Trump ütles jaanuari algul, et soovib NATO liitlastelt kaitsekulude tõstmist viiele protsendile SKT-st. Seda näitajat toetavad ka Venemaa naaberriigid, nagu Poola ja Leedu, lisas Politico. Mõned Euroopa pealinnad soovivad ka USA-le näidata, et võtavad oma kaitset tõsiselt, kartes, et Trump võib vastasel juhul NATO-st välja astuda, märkis väljaanne.
Eelmisel nädalal ütles Trumpi kandidaat kaitseministri kohale, Pete Hegseth, et ta püüab saavutada NATO liitlaste tugeva pühendumise alliansi artiklile 3, mis sätestab, et liikmed peavad olema kriisideks piisavalt ette valmistatud.
2024. aastal kulutas Prantsusmaa oma sõjaväele 2,06 protsenti SKT-st, saavutades NATO eesmärgi esimest korda pärast selle püstitamist 2014. aastal.
Samas eeldatakse, et allianss lepib juunis Haagis peetaval tippkohtumisel kokku kõrgemas eesmärgis. NATO peasekretär Mark Rutte ütles eelmisel nädalal, et uus näitaja jääb tõenäoliselt kolme protsendi kanti. Igasugune eesmärgi suurendamine eeldaks kõigi liitlaste, sealhulgas Prantsusmaa, ühehäälset toetust.
Kaitseinvesteeringud peaks edendama Euroopa tööstust
Kuid Macron rõhutas ka, et Euroopa riikide igasugune kaitsekulutuste suurendamine peaks tooma kasu kontinendi tööstusele, mitte Ameerika ettevõtetele.
Prantsusmaa kaitseb praegu ja kaitseb ka tulevikus Euroopa eelistamist relvahangete osas, ütles Macron, korrates taas Pariisi tuntud mantrat Euroopa sõjatööstuskompleksi ülesehitamisest.
Prantsusmaa presidendi sõnul peavad eurooplased tugevdama oma kaitsetööstust ja looma enda maailmajao juhtivad ettevõtted (nn tšempionid), et võistelda ülemaailmsel areenil, isegi kui Prantsusmaa iga kord ei võida.
"Sellel võistlusel edu saavutamiseks peame rohkem investeerima, kuid peame ka lihtsustama, integreerima ja nõustuma Euroopa tšempionite tekkega," ütles ta publikule. "Olgem ausad, me ei saa olla alati Euroopa tšempionid, kuid vähemalt oleme kindlad, et neil on ülemaailmne haare."
Lihtsustamine tähendab Macroni sõnul Euroopa parimate valimist ja eemaldumist senisest loogikast, milleks oli põhimõtteliselt kõigi ühtemoodi rahastamine. Prantsuse riigipea tõi esile tankide, õhutõrjesüsteemide ja raketiprogrammide ühist arendamist kui selle arengu võtit.
Macron kritiseeris ka Euroopa Liidu relvatootjate killustatust. Kui USA-l on kaheksa peamist maismaasõja pidamise platvormi, siis Euroopa riikidel on neid kokku 62; USA-l on kuus peamist meresõja platvormi, Euroopas aga 47, ütles ta.
Politico tõi ka välja, et Saksamaa föderaalne konkurentsiamet kiitis esmaspäeval ametlikult heaks ühisettevõtte Saksamaa Rheinmetalli ja Itaalia relvatootja Leonardo vahel. See on esimene samm Euroopa maismaarelvastuse sektori laiema konsolideerimise suunas ning on mõeldud tankide ja soomukite tootmiseks Itaalia armeele.
Macron soovib parandada noorte värbamist sõjaväkke
Macron kuulutas ka välja projekti, mille eesmärk on mobiliseerida rohkem noori vabatahtlikke Prantsuse relvajõudude tugevdamiseks, kui see on vajalik, viidates ohtude kasvamisele pärast täiemahulise sõja puhkemist Ukrainas.
Ta teatas, et on palunud kohustuslikku riigiteenistust taastamata valitsuselt ja relvajõudude kindralstaabilt maikuuks ettepanekuid, mis võimaldaks noortel vabatahtlikel armee juures õppida ja sellel nii oma ridu tugevdada.
"Peame vabatahtlikke paremini avastama, neid koolitama ja suutma mobiliseerida, kui aeg saabub, armeede tugevdamiseks Mandri-Prantsusmaal või mujal," sõnas ta. "Elukutselise armee kõrval on see professionaalide reserv, mille peame nüüd mobiliseerima nii toetusena, kui täiendusena."
Macron seadis eesmärgiks, et Prantsusmaal oleks 2030. aastaks 210 000 tegevväelast ja 80 000 reservväelast.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Politico, Le Monde, AFP