Mereväe ajateenijate baaskursusel lõppes 24-tunnine päästeparveõppus. Tänavu lõpetas selle rekordiliselt 69 tulevast mereväelast. Mereväes on toimunud kolm strateegilist otsust - politseilaevastiku liitmine ja kahe uue võime - meremiinide ja rannikukaitse rakettide hankimine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Politseilaevastikuga tuli kaasa personal, uued võimed tulid sisemiste ressursside arvelt väikese juurdekasvuga, ütles miinisõja divisjoni ülem kaptenleitnant Ott Laanemets.

"Kuna ajateenistus on meil üsna lühike, 11 kuud, siis see seab omad piirangud, mida selle aja sees saab teha, mida ei saa teha. Teine asi on ajateenijate taust, julgeoleku, riigisaladuse juurdepääsu load. Raketipatareid ise peamiselt opereerivad ikkagi tegevväelased," ütles Laanemets.

Tegevväelased tuleb värvata eeskätt ajateenijate hulgast ja Mereväes välja õpetada. Lootust annab see, et uute võimete lisandumine on kasvatanud huvi Mereväe vastu - valdav osa ajateenijaist on vabatahtlikud.

Kümnendi lõpus jõuavad Balti riikide mereväe laevad oma elukaare lõppu. Uute laevastike planeerimisprotsess pole praegu nii kaugel, et rääkida hindadest, ütles Laanemets. Mõne aasta pärast tuleb selleks maha istuda.

"Selge on see, et tänane olukord, kus meil on kaheksa suuremat laeva ja need kõik on kuuest erinevast klassist, ei ole logistiliselt ega väljaõppe mõttes jätkusuutlik. Uus laevastik peab olema võimalikult ühte tüüpi," ütles Laanemets.

Millal ja kus toimuvad rannikukaitse rakettide esimesed lahinglaskmised, Laanemets ei öelnud. Tõenäoliselt tuleb koostööd teha lähiriikidega, kel sarnased süsteemid varasemast ajast relvastuses. Meenutagem, et Eesti suurtükiväelaste esimesed lahinglaskmised toimusid Soomes.