Hanno Pevkur: kuhu läheb riigikaitsemaks?
On üsna kummastav lugeda, et kellelgi on tekkinud kahtlus, kas kehtestatav julgeolekumaks ikka jõuab riigikaitsesse. Kes vähegi arvudesse täpsemalt sisse vaatab, saab aru, et just nii see on, kirjutab Hanno Pevkur.
Riigikaitsest on mõistetavalt viimasel ajal palju räägitud ja palju kirjutatud. Osalt ka asju, mis tõele ei vasta, ning osalt asju, kus on püütud poliitilist punkti minna noppima kohas, kus seda tegema ei peaks.
Oleme alates taasiseseisvumisest suutnud suurtes piirides pidada kinni põhimõttest, et nii välis- kui ka kaitsepoliitika on erakondadeülene ning ühtne. Viimaste aastate julgeolekupildi muutus on tähendanud, et oleme pidanud tegema otsuseid, mis veel mõned aastad tagasi oleks tundunud teostamatud. Oleme pidanud võtma laenu ja tõstma makse, et katta kiireloomulisi hädavajalikke investeeringuid Eesti kaitsevõime kasvatamiseks.
NATO-s oleme teinud koos liitlastega otsuseid, mis paljude lääneriikide jaoks oleks olnud veel mõne aasta eest mõeldamatud. Vabaduse hoidmiseks on need otsused olnud aga vältimatud ja vajalikud.
Tänan iga eestimaalast, nii ettevõtjaid kui ka töötajaid, kes on mõistnud vajadust maksude tõstmiseks riigikaitsekulutuste katmiseks. Eriline tänu aga neile ettevõtjatele, kes säilitavad õppekogunemistele kutsutud reservväelastele – need on riigikaitsjad meie endi seast, sõbrad, kolleegid, naabrid – õppuste ajaks palga. See on lihtsaim viis igal ettevõtjal, kelle töötajate hulgas reservväelane, panustada riigikaitsesse. Eesti iseseisev kaitsevõime on tulemuslik vaid siis, kui me toimime ühtse Eestina.
Kohati on üsna kummastav lugeda, et kellelgi on tekkinud kahtlus, kas kehtestatav julgeolekumaks ikka jõuab riigikaitsesse. Kes vähegi arvudesse täpsemalt sisse vaatab, saab aru, et just nii see on.
Lihtsustatult: kui enne täiemahulise sõja algust Ukrainas, suunati riigikaitsesse 650-700 miljonit eurot aastas, siis praegu on see juba üle 1,3 miljardi ning alates 2026 üle 1,6 miljardi euro. Ehk ligi miljard eurot rohkem. Kui uue ajutise maksuga on eeldus koguda kokku umbes 2,3-2,4 miljardit eurot, kinnitab lihtne arvutus, et kogutav maks suunatakse kõik tõusnud riigikaitsekulude katteks ja lisaks täiendava laskemoona soetusse.
Laskemoonavarud on üliolulised, mistõttu on mul väga hea meel, et valitsus toetas kaitseväe juhataja soovitud täiendava 1,6 miljardi euro eraldamist. See lisaraha tähendab, et alates Venemaa täiemahulise sõja alustamisest Ukraina vastu oleme juba soetanud või soetamas kümne aasta jooksul laskemoona enam kui nelja miljardi euro eest.
Nii riigi viimase eelarvestrateegia raames kui ka varasemate otsustega on Eesti kaitsekulutuste osakaal tõusnud sisemajanduse kogutoodangust üle kolme protsendi, mis on oluliselt rohkem kui enamikul meie liitlastest. Täpsemalt öeldes oleme viimaste avaldatud arvude kohaselt NATO-s lausa teisel kohal Poole järel ja USA ees.
Kindlasti pole kaitsekulud mingi võidujooks edetabeli koha nimel, vaid pigem võidujooks ajaga, et heidutada Venemaad ja anda kindlus Eesti inimestele ning nii kodumaistele- kui ka välisinvestoritele. Kindlus, et Eestis on turvaline elada, peret luua, ettevõtlust arendada, siia investeerida.
Samuti peame näitama sisulise eeskujuga oma liitlastele, et võtame ise oma julgeoleku tagamist väga tõsiselt ja seeläbi saame olla NATO-s eestkõnelejaks kaitsekulutuste tõstmiseks. Lõpuks sõltub meie ühine julgeolek igaühe individuaalsest panusest – seda nii riikide kui üksikisikutena.
Tulles tagasi Eesti enda riigikaitseinvesteeringute juurde, siis oleme lähtunud põhimõttest, et maksumaksja raha oleks kasutatud võimalikult tõhusalt. Selleks suunamegi üle 50 protsendi kaitse-eelarvest otseselt meie väevõimesse.
Veelgi täpsemalt investeeringutesse sisse vaadates näeme, et mõnel aastal moodustavad ainuüksi laskemoonahanked ca 25 protsenti kogu eelarvest. Need investeeringud ei ole aga vajalikud ainult kaitsevaldkonnale, need toetavad ka Eesti majandust tervikuna. Kaitseinvesteeringud toetavad kohalikke ettevõtteid, loovad uusi töökohti ning tõstavad Eesti kaitsetööstuse ekspordipotentsiaali. Oleme uhked, et suudame tugevdada Eesti kaitsevõimet ning samal ajal toetada ka oma majandust ja majandusarengut.
Ees on ootamas mitu suurt projekti, mis katavad nii õhu-, maa- kui merekaitse vajadusi. Õhutõrjesüsteemidest on meil Pioruni ja Mistrali lühimaaõhutõrjesüsteemid, samuti teeme järgmisel aastal olulise arenguhüppe keskmaaõhutõrjesüsteemiga Iris-T. Need arendused on kriitilise tähtsusega, et tagada meie õhuruumi turvalisus ja kaitstus.
Kaudtulevõime, millega saame mõjutada vastase tegevusi tema enda territooriumil, suureneb oluliselt HIMARS-i mitmikraketiheitjate hankimisega, mille saame koostöös USA-ga. Eesti tulevõime saab lisa ka täiendavate liikursuurtükkidega K9 ja Caesari ratastel liikursuurtükkidega.
Maaväe tugevdamiseks on juba järgmisel aastal kohale jõudmas enamik uutest ratassoomukitest teisele brigaadile ning sadades uusi sõidukeid alates konteinerveokitest lõpetades ATV-dega. Samuti saab maavägi täiendavaid tankitõrjesüsteeme, mis on end juba maailmas tõestanud, nagu näiteks Javelin ja Spike LR. Lisaks täiustame võitlejate isikuvarustust. Eesti merevägi on juba saanud enda kasutusse Bluespear 5G laevatõrjeraketid ja uued meremiinid.
Laskemoon on ja jääb üheks meie suurimaks prioriteediks, sest ilma piisavate laskemoonavarudeta ei ole võimalik riiki pikaajaliselt ja efektiivselt kaitsta. Selle valdkonna rahastamine on kasvanud märkimisväärselt ja me jätkame hangete ja läbirääkimistega, et tagada võimalikult kiiresti kõik vajalikud varud.
Aastatel 2022–2031 tarnitakse koos lisandunud rahastusega üle nelja miljardi euro eest laskemoona. Juba praegu on tarnimisel 1,9 miljardi euro väärtuses laskemoona ja käimas on läbirääkimised veel 660 miljoni euro eest laskemoona soetamiseks.
Omaenda kaitsevõime arendamise kõrval ei ole me loomulikult unustanud ka Ukrainat. Kuna Ukraina võitleb selgelt ka meie vabaduse eest, siis oleme lubanud et toetame igal aastal Ukrainat sõjalise abiga vähemalt 0,25 protsendiga oma sisemajanduse kogutoodangust. Rahas tähendab see enam kui saja miljoni euro eest sõjalist abi.
Selle abiga soovime järgnevatel aastatel toetada ka Eesti kaitsetööstuse toodete arendamist. Tegemist on suurima arendustoetuse paketiga Eesti kaitsetööstuse ajaloos, mis kasvatab kindlasti ka sektori ekspordivõimekust laiemalt.
Erasektorit toetavad vaieldamatult ka kaitseväe taristuinvesteeringud. Nii täiendavate laskemoonaladude kui muude taristuinvesteeringutega, sh Balti kaitseliini rajamiseks, suuname lähiajal ehitusturule sadu miljoneid, mis aitab nii sektoril kui Eesti majandusel tervikuna kasvada.
Olen kindel, et meie rahva kaitsetahe, ettevõtjate, reservväelaste ja nende perede toetus on Eesti riigikaitse tugevaim tugisammas. See toetus, mida te kõik riigikaitsele osutate, on hindamatu. Eesti rahva mõistmine ja usaldus on andnud meile võimaluse teha neid olulisi investeeringuid ja arendusi, et kindlustada riigi ja rahva tulevik.
Toimetaja: Kaupo Meiel