Ukraina ettevõtted toodavad nii kaugmaarakette, droone kui ka muud relvastust. Ukraina valitsusel pole piisavalt raha, et oma tööstuselt relvastust osta, seega võiks riigi kaitsetööstus müüa relvastust ka välismaale. Praegu seda Ukraina seadused ei võimalda.

"Relvastuse ja sõjatehnika müük on lihtsalt keelatud. Pealegi on meil kõike seda rindejoonel vaja. Seetõttu on raske kujutleda, et mingisugune laskemoona ülejääk suundub rindejoone asemel Eestisse või mõnda muusse riiki. See pole reaalne," rääkis New Geopolitics Research Networki analüütik Mõhhailo Samus.

Eesti on uurinud võimalusi osta Ukrainalt laskemoona. Ukraina ülemraada arutab praegu seaduse muutmist.

Eesti kaitseministri Hanno Pevkuri sõnul oleks vajaliku relvastuse ost võimalik riikidevahelise kokkuleppe alusel.

"Kui ukrainlastel on midagi sellist, mis võiks meile huvi pakkuda, siis me võiks teha valitsus-valitsus-vahelise kokkuleppe, kus ukrainlased hakkavad meile tootma, saavad raha ette, saavad mingisuguse puhvri, saavad sellega täiendavalt oma tootmisvõimekust suurendada. Loomulikult toodavad ka enda kaitseväele moona juurde, aga meile mingisuguse väikese viitega – on see siis pool aastat, 10 kuni 12 kuud. Aga ega me mujalt maailma turult midagi väga palju kiiremini ei saaks," rääkis minister.

Pevkur ei öelnud, mis täpselt Eestile huvi pakub. Fookuses on ka tooteid, millest avalikkus kuulnud pole. Eeldus on, et kraam oleks end lahinguväljal tõestanud.

"Ees on seismas minu visiit Kiievisse. See on normaalne otsustusprotsess. Aga kindlasti jäme ots on eelkõige kaitseväe juhataja käes, kes peab ütlema, kas need tooted, mida RKIK-i ja kaitseväe inimesed Ukrainas nägid – raketid, erinevad süsteemid – ka meie kaitsemudelisse sobivad," ütles Pevkur.

Üheksa aastat Eesti Kaitsetööstuse Liidu nõukogus olnud reservmajor Sten Reimann ütles, et Ukraina kaitsetööstus toimetab sõjatingimustes ja see jätab oma jälje.

"Tihti arenduseelarved on väga väikesed. Tähtajad on väga lühikesed. Palju kasutatakse ka odavamat ja Hiina komponente, mis lääne jaoks on välistatud. Selles mõttes ei ole arenduskeskkond kõige parem," tõdes ta.

Järgmisel nädalal saab Pevkur kaitseväelt kokkuvõtte, mis Eestit huvitaks. Seejärel kohtub Pevkur Brüsselis Ukraina kaitseministri Rustem Umeroviga. Järgmine kohtumine toimub Kiievis.