Kohtureformi sisuks on see, et maakohtud ja halduskohtud, mis on esimese astme kohtud, ning ringkonnakohtud, mis on teise astme kohtud, hakkavad vähem sõltuma justiitsministeeriumist.

"Kui justiitsministeerium on senimaani hallanud kohtuid ehk otsustanud seda, kui palju on kohtunikke, kus nad täpselt istuvad, kus on täpselt kohtumajad, kuidas eelarve täpselt jaotub, siis see kõik liigub kohtutele endile," selgitas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200).

Tallinna ringkonnakohtu esimees Kristjan Siigur toetab kohtureformi ideed.

"Kohtusüsteem on piisavalt tugev ja piisavalt tark selleks, et ise teada kõige paremini, kuidas ressurssi kasutada ja kuidas seda omavahel jagada nii, et parim tulemus saavutada," ütles ta.

Justiitsministeerium annab kohtureformiga ära peaaegu kolmandiku oma valitsemisala eelarvest. Isamaa esimees ja endine justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul nõuaks see otsus tõsisemat arutamist.

"Selle mõju võib olla paradoksaalselt hoopis selline, et otse parlamenti minnes selle eelarvega – see eelarve ei pruugi siin sugugi suureneda, vaid tegelikkuses, kui seal ei ole valitsusvastutavat isikut koalitsiooni sees, võib jääda paigale tammuma pikaks ajaks," rääkis Reinsalu.

Pakosta sõnul on kohtud head läbirääkijad ning ka Tallinna ringkonnakohtu esimees seda seda probleemiks ei pea

"Ma arvan, et sellest ohust on võimalik mõistlike sammudega mööda saada," sõnas Siigur.

Pakosta sõnul on kohtureform osa kärpekavast, kus kohtutelt tuleb kärpida neli miljonit eurot.

"Selleks, et see kärbe saaks tehtud koos töö efektiivsemaks muutmisega, on otstarbekas anda see seni täiesti killustatud kohtute haldamine ja juhtimine ühte kohta kohtute kätte kokku," ütles Pakosta.

Ministri sõnul on eesmärk, et 2026. aasta riigieelarve aruteludel oleksid kohtud juba põhiseadusliku institutsioonina rahanduskomisjonis läbirääkimisi pidamas.