Põlva vallavanem Martti Rõigas meenutas tosina aasta eest kehtestatud üleriigilist planeeringut, milles rõhutatakse, et riigi ühtlast arengut tuleb edendada läbi maakonnakeskuste.

"Seal on ka räägitud, et kui maakonnalinnad ära kukuvad, siis kaotab üldjuhul terve piirkond atraktiivsuse," rääkis Rõigas.

Ometi panevad asutused oma piirkondlikke teeninduspunkte kinni ja riik koondub vähemalt füüsiliselt kokkupoole. Rõigas juhtis tähelepanu, et kõigi regionaalarengust rääkivate arengukavade taga on tohutu hulk analüüse ja inimeste töötunde.

"Ja siis need dokumendid kõik kuskil seisavad ja otsuste tegemisel nendest üldse ei lähtuta. No mis me teeme neid dokumente siis üldse või mida me planeerime?" küsis Rõigas. "Kas ütlemegi, et meil on kõik vabalt korraldada ja ametiasutuste põhine, et mitte keegi seda protsessi nii-öelda regionaalvaatest konkreetselt ei juhi?"

Rõigas tahab teada, kas asutused saavad oma esindusi puudutavaid otsuseid ise teha või on valitsusel ses asjas selge nägemus.

Asutustega suheldes jääb kõlama, et ühtset poliitikat pole ses asjus juba mõnda aega olnud. Mõnel juhul on otsuste või otsustamatuse taga poliitikud, mõnel juhul ametnikud.

SKA ja MTA: kliendid kolivad veebi

Aga kõigist intervjuudest tuleb ka välja, et asutused ise ei tõmba juba tükk aega teenindusbüroo sulgemise ning riigi kaugenemise vahele võrdusmärki. Samuti ei too keegi lahkumise või lahkumissoovi põhjusena välja piirkonna vähenenud rahvaarvu.

Ehkki Põlvamaalt kadus tosina aastaga 15 protsenti elanikest, on sinna endiselt jäänud ligi 24 000 inimest. Suurem osa neist puutub elu jooksul kokku nii sotsiaalkindlustusameti (SKA) kui ka maksu- ja tolliametiga (MTA). Aga septembri lõpus pani sotsiaalkindlustusamet oma Põlva büroo kinni. Ameti juht Maret Maripuu ütles ERR-ile, et need, kel vaja kokku saada, võivad bussiga Võrru või Tartusse sõita. Kuid sulgemise põhjus on ikkagi mujal. "Meie kliendid üha rohkem ja rohkem kolivad veebi," sõnas Maripuu.

Seda sama ütles ka maksu- ja tolliameti klienditeeninduse osakonna juhataja Heli Kullamaa. MTA sulges oma Põlva esinduse mais. Kullamaa märkis, et viimase nelja aasta jooksul on kõigi teeninduste külastatavus langenud 33 protsenti. Pisut kiirem aeg tuleb siis, kui inimesed tuludeklaratsiooni esitavad.

"Ülejäänud aastal ehk üheksa ja poole kuu jooksul külastas meie Põlva bürood keskmiselt 2 kuni 2,5 klienti tööpäevas, see tähendab 0,8 klienti ametniku kohta," rääkis Kullamaa.

Ka maksu- ja tolliameti kliendid saavad pöörduda Tartu või Võru esindustesse. Kuid Heli Kullamaa sõnul pole nende büroode külastatavus pärast maikuud kasvanud.

"Üheksa kuu andmete põhjal, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, on Võru büroo külastatavus langenud 13 protsenti ja Tartu büroo oma 18 protsenti," sõnas ta.

Maksuameti esindusi jääb ilmselt veel vähemaks

Kullamaa rõhutas, et maksu- ja tolliametil pole ühtegi teenust, mida inimene interneti teel kasutada ei saaks. Rõigas ütles aga, et kontorit polegi vaja inimestel, kes e-teenuseid kasutavad. Vastupidi, bürood vajavad need, kes e-teenuseid ei kasuta. "Kõige väetimate elu läheb väga keeruliseks," sõnas Rõigas.

Tema mõtet toetab fakt, et 2021. aasta andmete järgi polnud 15 protsendil Põlvamaa leibkondadest lairiba internetiühendust. See on Eesti üks kehvemaid näitajaid.

"Seda lahendust on ju räägitud-räägitud-räägitud, seda lahendust ei tule," ütles Rõigas. "Need on ilmselt mitmed sajad miljonid, mida oleks vaja siia maasse panna, et lahendus olemas oleks."

Kullamaa sõnul pole nad aga ühtegi kaebust pärast Põlva büroo sulgemist saanud. Tema on veendunud, et inimesed tulevad e-teenustega toime.

"Ja me ju jätkuvalt abistame kliente maksu- ja tollikohustuste täitmisel telefoni teel. Telefon on inimestel üldjuhul täna olemas," sõnas Kullamaa.

Niisiis usub ta, et tulevikus jääb viieteistkümnest büroost alles veel vähem. Nii maksu- ja tolliameti kui sotsiaalkindlustusameti puhul jääb intervjuudest mulje, et nemad on teenindusbüroode üle otsustamisel vabad.

Transpordiamet pole büroode sulgemiseks luba saanud

Hoopis teine lugu on transpordiametiga. Ameti juht Priit Sauk meenutas, kuidas ta tegi juba 2017. aastal ettepaneku büroovõrgustikku koomale tõmmata. Umbes kuuskümmend protsenti ameti teenustest oli toona internetis kättesaadav.

"See mõte ei olnud poliitikute poolt toetatav ja tegelikult paluti, et me jätkaksime kõigis oma teeninduspunktides," rääkis Sauk ning lisas, et tänaseks on e-teenuste osakaal jõudnud 85 protsendini.

"Ehk enamus meie teenuseid, mida inimesed kasutavad, tehakse ära internetis," sõnas Sauk. "Aga jätkuvalt me oleme oma seitsmeteistkümnes klienditeenindusbüroos üle Eesti avatud. Ja täna on kokku lepitud, et nii on kindlasti ka 2025. aastal."

Sauk selgitas, et kahest inimesest, ühest toast ja ühest eksamiautost koosnevat Põlva klienditeenindust külastab aastas umbes kolm tuhat inimest. "Nendest kaks tuhat oleks saanud oma teenused e-kanalite kaudu kätte," rääkis ta ning lisas, et umbes tuhat klienti vajasid abi asjadega, milleks peab kohal käima. Paljud tulid sõidueksamile, teised selleks, et oma auto enne registreerimist ette näidata.

"Ja analüüs ütleb ka seda, et nendest tuhandest umbes pooled on teistest ümbruskonna maakondadest ja paraku sageli ka suurematest linnadest," lisas Sauk. "Jätkuvalt otsitakse ju lihtsamaid kohti, kus teha sõidueksameid."

Sauk sulgeks võimalusel vähemalt pooled bürood

Priit Sauk märkis, et optimaalne teenindusbüroode võrk oleks tänasest hoopis erinev. Kindlasti läheks vaja nelja suuremat bürood regioonikeskustesse. Tõenäoliselt peaks esindused olema ka suursaartel.

"Ehk siis minimaalne, millega ma arvan, et me peaksime tulevikus arvestama, on kuus bürood," sõnas ta. "Võib veel mõelda, kas ida regioonis on üks või mitu keskust, kas Lõuna-Eestis on ainult Tartu või on üks büroo veel piirile lähemal."

"Aga jah, täna me oleme seitsmeteistkümnes kohas," võttis transpordiameti juht jutu kokku.

Poliitikute senine vastuseis ei tähenda, et transpordiamet oleks büroode sulgemise idee lõplikult maha matnud. Martti Rõigas ütles, et vähemalt Põlva büroo plaanis amet suvel kinni panna, kuid läbirääkimiste järel jäi see samm tegemata.

Nädala algusest valitsusele saadetud kirjas viitas ta, et toona astus vahele parasjagu peaministrikõnelusi pidav kliimaminister Kristen Michal. Rõigas ei usu, et sotsiaalkindlustusameti ja maksuameti lahkumise järel rahu saabub.

"Ma arvan, et see on selline doominoefekt. Kui kuskilt on ühed saanud valutult välja, siis on teistel seda otsust palju kergem teha," sõnas ta.

Põlva kohtumaja sooviti sulgeda juba aastaid tagasi

Üks aastaid podisenud otsus võib peagi valmida justiitsvaldkonnas. Põlva kohtumaja sulgemise pani juba 2017. aastal ette toonane Tartu maakohtu esimees Liivi Loide. Ta rõhutas muuhulgas, et väiksemates kohtumajades on raske lähtuda ideest, mille järgi võiks kohtunikud mõnele valdkonnale spetsialiseeruda.

Sama aasta lõpus toimus kohtute haldamise nõukoja istung, kus justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik ütles, et ministeerium toetab ettepanekut täielikult. Nõukoda, kuhu kuulus ka seitse kohtunikku, toetas Loide ettepanekut üksmeelselt.

Aga toonane justiitsminister Urmas Reinsalu tõmbas plaanile pidurit. Aasta hiljem antud intervjuus selgitas Reinsalu, et ühiskond ja inimesed peavad tajuma õigusemõistmist ja riiki kohapeal.

"Kohtumaja maakonnakeskuses on väga suure sümbolväärtusega nähtus," sõnas ta ning lisas, et on ametkonnast saanud terve rea ideid, kuidas kohtupidamist tsentraliseerida. Poliitik rõhutas, et talle see mõte ei meeldi.

"Seadus näeb ette, et justiitsministri käes on see pastapliiats, mis neid kohtumaju sulgeb, kellegi teise käes seda pastapliiatsit ei ole," ütles Reinsalu 2019. aasta veebruaris.  

Pakosta annaks majade üle otsustamise kohtute kätte

Täpselt viis aastat hiljem avaldas justiitsministeerium dokumendi nimega "Kohtuhaldusmudeli väljatöötamiskavatsus." Lihtsustatult pakuti selles välja, et edaspidi võiks kohtute haldamine, sealhulgas kinnisvaraotsused, jääda kohtute endi ülesandeks.

Suvel justiitsministriks saanud Liisa-Ly Pakosta on selle suuna tuline toetaja. "Mina usun küll, et me saame selle eelnõu veel lähikuudel riigikokku ja riigikogu jõuab selle ära menetleda järgmise aasta väga esimeses pooles," rääkis Pakosta. "See tähendab, et see protsess võiks juba järgmise aasta lõikes jõustuda."

Mida see väikeste kohtumajade jaoks tähendab, sõltub Pakosta sõnul juba kohtunikest.

"Kohtunikud on teinud ettepanekuid mitmete kohtumajade sulgemiseks," rääkis justiitsminister." Ja kohtutelt endalt on tulnud ettepanekuid vaadata üle Tallinnas üks kohtumaja, Pärnus üks kohtumaja, Rapla kohtumaja, Põlva kohtumaja ja Jõgeva kohtumaja."

Omaette küsimus on, kas keeruline kohtureform Pakosta pakutud ajaraami mahub. Ning sõltumata reformist tuleb ka justiitsministeeriumi valdkonnas põhjalikud kärped teha. Liisa-Ly Pakosta ütles, et kui temalt küsitaks, eelistaks ta inimeste kärpimise asemel majade arvelt kokku hoida.

"Kohtutele tuleb kärbe teha ja kui kohtud teevad ettepaneku, et see kärbe tuleb just niimoodi kokku, siis mina kirjutan sellele ettepanekule alla," sõnas Pakosta.

Kohtunikud pole Põlva kohtumaja sulgemises ühte meelt

Kuid alates 2017. aastast on vahetunud ka mitmed juhtivad kohtunikud. Tartu maakohtu esimees Marek Vahing ütles alles hiljuti Postimehele, et kohtumajade sulgemise eel tuleks teha põhjalik analüüs. Praegu ta sellist analüüsi enda sõnul näinud ei ole.

Samas toetab kohtumajade võrgu ülevaatamist tänane riigikohtu esimees Villu Kõve. Aasta tagasi rääkis Kõve ERR-ile, et traditsiooniliste kohtuistungite asemele tehakse üha enam kirjalikke ja videoistungeid. "See tähendab, et vajadus kohal käia on oluliselt väiksem kui viis-kuus aastat tagasi ja veel väiksem kui 20 aastat tagasi," sõnas Kõve ning lisas, et sellel, kus õigusemõistmine toimub, pole enam nii palju vahet.

"Ma võiks sellesama Põlva tuua näiteks. Või ka Jõgeva. Olukorras, kus kummastki ei ole Tartusse eriliselt pikk maa, kas meil on vaja eraldi kohtumaja?" küsis Kõve aasta tagasi.

Põlva vallavanem: teeninduste sulgemisel on laiemad tagajärjed

Põlva vallavanem Rõigas aga ei mõista, miks jälle nende maakond ette jääb. Kohtumenetlus muutub ju kõikjal ühtemoodi ning e-teenuseid kasutatakse Tallinnas isegi rohkem kui Põlvas, Räpinas või Kanepis. Aga suurtesse linnadesse jäävad riigiasutuste teenindused alles.

"Kui proportsionaalselt kärbitaks igal pool, siis oleks see kuskilt moodi nagu arusaadav. Et Põlvast läheb kaks ametnikku, Tallinnast läheb siis 25 või veel rohkem. Siis oleks see arusaadav," märkis Rõigas.

Ta ei nõustu ka laialt levinud argumendiga, et Põlvast saab kahekümne minutiga Võrru ja poole tunniga Tartusse. Enne suurema linna poole sättimist peavad ümbruskonna inimesed Põlvasse pääsema.

"Kui sõita Räpinast, siis ei ole 30 minutit Tartusse," rõhutas Rõigas. "Ja kui sa oled veel hajaasustuspiirkonnas, siis sellel inimesel võtab see terve päeva, et käia ühistranspordiga Tartus."

Rõigase hinnangul ei kannata teeninduspunktide sulgemisega ainult konkreetsete teenuste tarbijad, vaid kogu piirkond.

"Iga kokkutõmbamisega keegi kaotab töö," ütles Rõigas. "Me räägime, et inimesed on väga oodatud maale elama, aga inimene vaatab ka selle järgi, kus ta kolib, et palju tal kuskil teenuseid on. Mida vähem riiki kohal on, seda ebaatraktiivsem see on."

Rõigas meenutas, kuidas 2017. aastal alustati riigimajade programmi, et teenused koliks maakonnakeskustes ühte kohta ja riik piirkonnast ei lahkuks. Tänaseks on valmis neli riigimaja ning peagi avatakse viies. Suure osa tööst lükkas valitsus aga eelarvestrateegiast välja ehk määramatusse tulevikku.

"Kui meie võtame aluseks need otsused, mis tehtud on, seame oma sammud selle järgi ja siis pärast tuleb välja, et riik omalt poolt ei tee midagi, siis on ka omavalitsused raskes olukorras," sõnas Rõigas.

Ootusest, et riigimaja jätab teenused piirkonda, on vahepeal loobutud

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak rääkis, et tegelikult oli riigimajade projektil teisigi eesmärke kui teenuste piirkondades hoidmine. Omaette väärtuseks peeti sedagi, et kõik piirkonnas leitavad teenused oleks füüsiliselt ühes kohas.

"Jõgeval kolis riigimajja viis erinevat asutust, Raplas neli, Pärnus kuus, Valgas kaheksa ja Paides kolib kolm," loetles Kajak ning märkis, et inimeste jaoks on see riigiga suhtlemist kindlasti lihtsamaks muutnud.

Ta leiab, et ühiste majade toel on paranenud ka asutustevaheline koostöö. "Kasutatakse ühiseid koosolekuruume, on autode ristkasutust ja personali liikumine ühest kohast teise on olnud parem," rääkis Kajak.

Samas märkis ka tema, et üks riigimajade projekti eesmärke oli, et riigi teenused säiliksid kõigis maakonnakeskustes.

"2017. aastal meil need ootused olid, aga peab tunnistama, et meil oli vahepeal koroona, praegu on majanduslangus ja me oleme ikkagi aastas 2024," ütles Kajak ning selgitas, et riik on vahepeal tublisti muutunud.

"Inimesed tarbivad teenuseid teistmoodi, nüüd on mobiilsed lahendused ja liikuvad kontorid ja igasugused internetilahendused. Ja paljudes kohtades me täna näeme, et riigiasutus ütleb – tal jääb kliente väheks."

Enne uute majade planeerimist oodatakse, kuidas büroode sulgemislaine lõppeb.

Peamine riigimajade loomise kasuks rääkinud ootus oli aga see, et riik hakkab kinnisvara tõhusamalt kasutama. Ning sellega on üldjoontes hästi läinud, leiab Kajak.

"Kui meil 2017. aastal oli riigi kasutuses 21 490 ruutmeetrit, siis täna kasutab riik umbes kümmet tuhandet ruutmeetrit," ütles Kajak. Samas ei tähenda see tema sõnul, et riigimajad praegu maksimaalselt kasutuses oleksid.

"2017. aastal, kui esimesed majad läbi mõeldi, oli see komme, et iga inimese kohta arvestati oma laud. Tänapäevased kontorilahendused on sellised, et kontoripinda on vähem kui töötajaid," rääkis Kajak ning lisas, et riigimajade hõivatus kõigub praegu 50 ja 60 protsendi vahel. "Ehk kui küsida, kas tänastes riigimajades on ruumi, siis vastus on jah."

Ning just see on oluline praegu, kui asutused oma büroosid kinni panevad. "Me tahaksime kevadel uuesti riigimajade kontseptsiooniga valitsusse minna, aga selleks me püüame välja selgitada asutuste kärpeplaanid ja tulevikuväljavaated, kuidas nad oma teenuseid arendavad," selgitas Kajak. "Kui 2017. aastal oli hästi oluline, et maakonnakeskustes olid teenused, siis enne, kui me edasi läheme, tahaks aru saada, milliseks see teenuse disain kujuneb."

Kajak tõdes, et riik ei tohiks teha enam vigu, mille kõige eredam näide on Tartu vangla tühjaksjäämine kuus aastat pärast Tallinna vangla valmimist. "Üks riigimaja maksab keskmiselt viis-kuus miljonit ja me ei taha, et need majad jääksid tühjaks," sõnas Kajak.

Riik pole siiski Põlvast lahkunud

Aga vaade tulevikku ei vasta veel küsimusele, miks Raplal on uus riigimaja ja Põlval ei ole. Kajak selgitas, et riigi kinnisvarapoliitika taga on üsna külm kaalutlus. Arvesse võetakse nii valitsemisalade sisendit kui ka võimalust ruutmeetreid kokku hoida. Oluline on ka olemasolevate hoonete energiatõhusus ja üldine seisukord. Ning kõige selle alusel kujuneb pingerida.  

"Ja selle järgi me vaatame, kus on vajadus suurem, kus on nõudlus suurem ja kus saab riik kõige suurema kasuefekti," sõnas Kajak.

Ning Põlvas on tehniliselt võttes riigimaja olemas. Endises maavalitsuse hoones tegutseb juba praegu mitu rentnikku. Kusjuures pärast sotsiaalkindlustusameti ning maksu- ja tolliameti lahkumist tuli sinna ruumi juurde.

Tegelikult tegutseb ka Põlvas veel päris mitu riigiasutust. Oma esindus on seal näiteks haridus- ja noorteametil, keskkonnaametil, töötukassal ja maa-ametil. Põllumajandus- ja toiduameti finants- ja haldusosakonna juhataja Varmo Ronk kinnitab, et nemad ei plaani Põlvast kuhugi kolida.

"Kohapealne teenindus on vajalik," sõnas Ronk. "Me just tõmbame kokku peamaja tegevust. Anname Tallinnas ära ühe hoone, saame sellest märgatavalt kokkuhoidu ja kolime kõik kokku Sakusse, see on efektiivsem."

Ronk selgitas, et põllumajandus- ja toiduametit ei pane Põlvast lahkuma ka mujal populaarsed e-teenused. Nende töö on teistsugune ning nõuab pidevat klientide ehk ettevõtete külastamist. "Me oleme ikkagi järelevalveasutus ja teostame kohapeal järelevalvet. Väga kalliks läheb, kui me hakkame ühest Eesti punktist maakondadesse sõitma. Hajutatult inimesed maakondades on meile palju odavam."

Missugune on uus lahendus?  

Aga kui riigiplaneeringus "Eesti 2030+" pakutud teenuste maakonnakeskuses hoidmine pole ikka see, mis regionaalset tasakaalu säilitada aitab, siis missugune on uus idee? Varsti juba kaks aastat toimetavad ametnikud ja teadlased uue riigiplaneeringu "Eesti 2050" kallal.

Selle lähteseisukohtades tõdetakse muuhulgas, et statistikaameti prognoosi järgi kahaneb Ida-Virumaa, Järvamaa, Valgamaa ja Jõgevamaa elanike arv 2024. aastaks üle kolmekümne protsendi.

"Eesmärgiks tuleb võtta läbimõeldud ruumilahendused, mis võimaldavad kohaneda rahvastikumuutustega. Kahaneva elanikkonna tingimustes tuleb kohandada asumid kompaktsemaks," seisab dokumendis.

Lahendust on otsitud ka teistes suurtes dokumentides. 2021. aastal võttis riigikogu vastu riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035". Seal kirjeldatakse regionaalseid erinevusi üsna põhjalikult ning veel põhjalikumalt saab neist ülevaate samal aastal valminud regionaalse arengu tegevuskavas.

Äsja valmis regionaalministeeriumil selle tegevuskava aastaülevaade, mille kokkuvõttes tõdetakse: "Üldise hinnanguna tuleb tunnistada, et Eestis ei ole piirkondade vahelised arenguerinevused märkimisväärselt vähenemas, vaid püsivad jätkuvalt suured ning pole märke, et "Eesti 2035" eesmärgid regionaalse tasakaalustatuse osas oleksid realiseerumas".