Kohtute haldamise nõukoja märtsikuu istungil lükati Jõhvi ja Rapla kohtumaja järgmisel aastal sulgemise arutelu edasi eesmärgiga saada finantsolukord selgemaks.

Olukorda leevendas valitsuse otsus, mis erandina lubas kohtutel kasutada kulude katteks täitmata kohtunike kohtade arvelt kokku hoitud 583 000 eurot. See tähendas, et nii Jõhvis kui ka Raplas saab järgmisel aastal kohtupidamist jätkata.

Tegu on aga vaid ajutise ajapikendusega, sest kohtud peavad leidma lahenduse, kuidas edasi minna 2027. aastal, mis on samuti kärbete all.

Antud vabariigi valitsuse erand ei laiene järgnevatele aastatele. See on ühekordne võimalus. 2027. aastal meil seda võimalust ei ole. See tähendab, et me peame leidma jällegi selle katte kusagilt mujalt," rääkis kohtudirektor Mario Metsoja.

Kohtutel on võetud sihiks saada ruumidele soodsamad üüritingimused ja leida võimalus kohtupidamist jätkata väiksematel pindadel. Jõhvi volikogu esimees Vallo Reimaa on suhtunud mõjuanalüüsita tehtud Jõhvi kohtumaja sulgemise plaani väga kriitiliselt. Temale oli kohtumajade sulgemise edasilükkamine ühe lahingu võit.

"Aga loomulikult ei ole see sõja võit. Siit on tükk maad edasi minna. Sest see, mida me kogu aeg rääkisime, et ametkonnad ei tohi teha üksinda otsuseid ja et kohtusüsteem ei saa oma sees teha Eesti regionaalpoliitikat ega muid horisontaalseid poliitikaid, on endiselt õhus. Eesti riik peab õppima käituma riigina. Need läbirääkimised on endiselt ees," ütles Reimaa.

Haldus- ja maakohtutel on Eestis kokku 16 kohtumaja.