Väikesed kohtumajad püsivad poliitilise tahte najal ({{commentsTotal}})

Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumaja.
Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumaja. Autor/allikas: ERR

Eesti väiksemates kohtumajades töötab kõigest kaks kuni kolm kohtunikku. Ehkki kohtunike seas räägitakse juba aastaid vajadusest maakohtute tööd tsentraliseerida, hoiab poliitiline tahe väikeste kohtumajade uksed avatuna.

2006. aasta kohtureformi järel on Eestis vormiliselt neli maakohut, mis tegutsevad kokku 15 kohtumajas. Kas kohtumaju oleks tarvis vähem, selle üle arutatakse tänaseni, kuid päris otsuseni keegi jõudnud ei ole. Näiteks 2017. aastal pani Tartu maakohtu esimees Liivi Loide ette Põlva kohtumaja sulgemise. Tema sõnul võiks kaks kohtunikukohta kolida Võrru, ühe Tartusse. Loide rõhus sellele, et väiksemates kohutmajades on raske lähtuda uuest suunast, ehk lasta kohtunikel mõnele valdkonnale spetsialiseeruda. Ühtlasi, kui kohtunik või vähesed ametnikud haigeks jäävad, läheb õigusemõistmise tagamine keeruliseks. Kolimine jäi ära, kuna justiitsminister Urmas Reinsalu seda õigeks ei pidanud.

Intervjuu Reinsaluga

Miks on tarvis Põlva kohtumaja lahti hoida?

Kui me räägime mingisugusest optimaalsusest ja kõige ratsionaalsemast asjade korraldamisest, siis küllap on väga palju nähtusi Eesti Vabariigi maapiirkondades, mida võiks kinni panna ja öelda, et neid saab korraldada kuskil suuremas keskuses. Põlva kohtumaja puhul pani ametkond mulle lauale ettepaneku see kohtumaja kinni panna.

"Ma käisin ise seal kohal ja ma jõudsin oma sisemisele veendumusele, kõneledes ka õigusemõistjatega kohapeal, et ühiskond ja inimesed peavad tajuma õigusemõistmist ja riiki kohapeal. Kohtumaja maakonnakeskustes on väga suure sümbolväärtusega nähtus. Ma võtsin seisukoha vastu, et oma ametiajal ma ei ole ühtegi kohtumaja, kuigi neid ettepanekuid on siin kõvasti laekunud, sulgenud."

2017. aasta lõpus ütles ka justiitsministeeriumi toonane asekantsler Marko Aavik, et ministeerium toetab kohtumaja sulgemise mõtet täielikult. Kas see on siis puhtalt emotsionaalne küsimus? Või mis on see info, mida valdate teie ja teised ei valda ning millele tuginedes peaks Põlva kohtumaja edasi töötama?

Neid ratsionaalsusel lähtuvaid ettepanekuid on mulle pakkide kaupa väga paljude kohtumajade kohta tulnud, et neid oleks mõistlik kuidagi tsentraliseerida. Aga mulle lihtsalt ei meeldi põhimõtteliselt see idee. Seadus näeb ette, et justiitsministri käes on see pastapliiats, mis neid kohtumaju sulgeb, kellegi teise käes seda pastapliiatsit ei ole. Ma olen öelnud oma alluvatele, et te võite neid ratsionaalseid mõtteid mõtiskleda, see ei ole seaduse rikkumine ja kindlasti on need legitiimsed mõttekäigud. Aga poliitikuna ma ei pea otstarbe kohaseks seda sulgeda.

Pärnu maakohtu esimees Rubo Kikerpill on öelnud, et väikesed kohtumajad tuleb kinni panna ja teha üks tõeline Tartu maakohus või üks tõeline Pärnu maakohus, kus on koos 20-30 kompetentset kohtunikku. Kohtumajade võrgu ümberkaalumiseks on pakutud palju võimalusi ja Kikerpilli oma on ehk kõige tsentraliseerivam. Millisena näete teie Eesti kohtumajade võrgustikku viie või kümne aasta pärast?

Ma ütlen ausalt, et ma kohtumajad pean küll mõistlikuks maakonnakeskustes säilitada ka 25 aasta pärast. Teine küsimus on, et millised on kohtualluvused, ehk kus konkreetselt inimesed erinevate kohtuasjade puhu liiguvad. Näiteks kas nii, nagu me oleme määranud, et Tallinna kohus tegeleb kõigega, mis puudutab patendivaidlusi, sest see eeldab väga tugevat spetsialiseerumist. See on õigustehniline arutelukoht. Ja üha rohkem on neid asju, kus tegelikult liiguvad paberid, mitte inimesed. Kohtunikud töötavad dokumentidega kabinetis ja seal ei ole asukoha mõttes nii keskne see küsimus, kus sa paikneda võid.

Te mainisite kohtunike spetsialiseerumist, mille poole püüavad liikuda nii kohtud ise kui justiitsministeerium. Mil moel siis tagada kohtunike spetsialiseerumist näiteks kahe või kolme kohtunikuga kohtumajas?

Spetsialiseerumised võivad olla üle Eesti väga erinevates kohtumajades. Ja nii võib olla kohtunik ka näiteks Põlva kohtumajas, kus ta näiteks kogu Tartu piirkonna maksejõuetuse küsimusi töötleb. Põlvast Tartusse ja Tartust Põlva on ühesugune distants.

Kui teie aeg justiitsministrina läbi saab, siis võib-olla hakatakse paika seadma mingeid kriteeriume, millest lähtuvalt peaks kohtumaja olemasolu üle otsustama. Näiteks endine riigikohtu esimees Priit Pikamäe on välja pakkunud kaks kriteeriumide gruppi. Üks lähtuks kohtutest, näiteks sellest, et ühes kohtumajas peaks olema vähemalt neli kohtunikku. Ning teine lähtuks teenuse kasutajatest, näiteks sellest, et kohtumajani peaks jõudma tunni ajaga. Missugused need kriteeriumid teie hinnangul olla võiksid?

Ma toon näite, mis puudutab postkontorite sulgemist. Algul pandi postkontorid kinni nendes piirkondades, kus inimesi ei olnud. Loogika järgi võiks siis eeldada, et postkontorid jäid lahti seal, kus inimesi oli. Ma just kuu aega tagasi nägin, et Tallinnas Mustamäel Mustika keskuses on Omniva postkontor, kus saba oli viiskümmend meetrit nagu Brežnevi ajal vorstisaba. Tuli välja, et Mustamäel on ka postkontorid suletud ja kõik on koondunud ühte lauta kokku. Ma arvan, et on olemas teatud taju riigi institutsioonidest, kus me ei saa lähtuda optimeerimise küsimusest. Paratamatult on suundumused maakondade hõrenemise suunas, aga demokraatlikus riigis peab sinna pakkuma vastukaalu ja vastukaal on ka riigi kohalolek, mida inimesed psühholoogiliselt tajuvad. Nii et ma keeldun selle efektiivsusharjutusega kaasa minema, sest ma tean, kuhu see viiks. Efektiivsusharjutus tähendaks suures osas maakonnakeskustest nendele kohtumajadele kriipsu pealetõmbamist.

Peep: probleemide lahendus pole kohtusüsteemi tsentraliseerumine

Maakohtute esimehed praegu intervjuusid andma ei kipu. Nad rõhuvad sellele, et äsja on ametisse saanud uus riigikohtu esimees ning justiitshalduse eest vastutav asekantsler. Sestap algab kogu arutelu otsekui uuesti. Asekantsler Viljar Peep ütlebki, et nad valmistavad koos riigikohtuga ette ühiseid ettepanekuid ning ka tema lähtub poliitilisest suunisest, et õigusemõistmist maakonnast ära viia ei tohi.

"Meil on lõppude lõpuks ka Kärdlas kohtumaja see koht, kus on olemas kordnik, referent ja kuhu käib Haapsalust kohtunik. Maja ei ole selline, mis oleks ülearu suur, vaid vastab täitsa maakonna vajadustele. Ühtlasi võimaldab ta sellel Haapsalu kohtunikul spetsialiseerumist Pärnu maakohtu sees. Mulle tundub, et selliseid võimalusi võib vaadata ka muudes väiksemates kohtades," ütles Peep.

Viljar Peep tõdeb, et kohtumajade töökoormus täna võrdselt ei jaotu. Ühtlasi nõustub ta, et väiksemates kohtumajades on kohtunike spetsialiseerumine oluliselt keerulisem kui suurtes. Samas ei usu ta, et lahendusi peaks otsima kohtusüsteemis tsentraliseerumisest. Viljar Peep selgitab, et ettepanekud, mida nad ühes riigikohtuga koostavad, peaksid kohtusüsteemi paindlikumaks muutma.

"Kohtunik võib maakonnas olla, aga me peame vaatama, kas kohtuasju saaks jagada üle suure kohtupiirkonna ja kas me saame kasutada rohkem ka tehnilisi võimalusi nagu videosild."

Peep lisab, et tehnilised võimalused võivad olla videosillast veel edulisemad.

"Kohtuistung mõnel juhul võib olla ka nagu messengeris. Kohtunik ütles midagi, üks pool ütles midagi, teine pool ütles midagi, ehk vestlus jooksebki mööda messengeri. Ma ei ole kindel, kas lähim tulevik tingimata tähendab, et õiguse mõistmine saalis jätkub samas mahus, kui seni."

 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: