Ikla kandis käib suvel vilgas elu, kui suvitajad külla jõuavad. Kuid talvel lõõtsutab kõle tuul näiteks Metsapoole küla kalavõrkude ümber, mida küla viimane kalur Raimund Oreihov oma õuel suve hakul lappab.

"Sügisel hakkab septembrikuus lõhepüük. Kõige suuremad kalad, mis ma olen kinni püüdnud!" tunneb Raimund oma saagist pilte näidates uhkust. Neist 18-kilostest purikatest on aga aastaid möödas. Praegu on kalamees mures, sest isegi sadamasopp on kinni kasvamas ja paati ronimine läheb üha vaevalisemaks. Järelkasvu tema silm kuskilt ei seleta.

"Räägivad igal pool, arendavad ja sellised väljaehitused tehtud. Mis meil siin on? Mudamülgas!" ei ole mees rahul. Enamik kalureid, kes merd paatidega aastakümnete jooksul lausa ummistasid, on kolinud nüüd 300 meetrit eemale, Treimani surnuaiale. "Noori pole. Mis neil siin teha?" küsib Raimund. Tühje maju on ümberringi palju.

Raimund ise tuli Eestisse juba üle 50 aasta tagasi, sest leidis siit endale naise. Lätis sündinud ja kasvanud mees juhtus ikka Eestis peol käima ja nii teed tulevase abikaasaga ristusidki. Praegugi veedavad nad pikki talveõhtuid koos, tühjaks jooksnud küla nende talu ümbritsemas. "Aga mis meil siin viga, käin meres ja tohkendan niisama. Kodus leiab tööd küll!" võtab Raimund kokku, sest oma eluga on ta kõigest hoolimata täiesti rahul.

Kunagine uhke keskus Mõisaküla sai hoo sisse raudtee tulekuga. Vabariigi algusaastatest peale pakkus seal palju tööd linavabrik. Mõlemad tõmbenumbrid on tänaseks töö lõpetanud, viimast kaubarongi nähti Mõisakülas 2001. aastal. Kuigi 2024. aasta sügisest ei ole Mõisakülas enam isegi kooli, on kohalikel endiselt usku helgesse homsesse.

Samuti Lätis sündinud ja armastuse kutsel üle piiri tulnud Ilga Suurmets hoiab Eesti ja Läti koostööd omamoodi. Nimelt on tema eestvedamisel saanud nii mõnedki eestlased aimu läti keelest ja lätlased õppinud eesti keeles suhtlema. "See ongi meie naeruklubi. Nii palju kui nalja rohkem teed, nii palju ka meelde jääb," õpetab Ilga õppimist rõõmuga võtma. Ta näeb, et Mõisakülast võidakse küll vahepeal lahkuda, aga vanaduspõlve veetmiseks jõutakse ikka kodulinna tagasi. On ka noori, kes võtavad üle esivanemate maju ja käivad tööl kaugemal – näiteks Pärnus või Viljandis.

Mõisaküla elu uuesti kõvemini käima tõmbamine on Ilga arvates aga aja küsimus, kõik juhtub tasa ja targu. "Kas kunagi on vanad ajad tagasi tulnud?" küsib ta. Praegu liigutakse ikka uue suunas ja tundub, et see lähenemine töötab, sest teisel pool piiri pole seis sugugi nii optimismi innustav. "Meie oleme alles jäänud, aga teisel pool piiri on ikka küla tühjaks jäänud," tõdes Ilga. "Praegu – kui ilus on meie linn! Majad on renoveeritud ja mõnus käia ja vaadata."

Ajalooliselt suureks mulkide külaks peetud Lilli külas on mulgi kultuuri säilitamine ja edendamine täies hoos. "Suur rõõm on, et sel aastal kolis jälle siia noor pere, kellel on neli last," ütleb mulgi keele õpetaja Alli Laande. Nemadki saavad loodetavasti mulgi keele selgeks, sest õppimisvõimalusi on ümberkaudsetes koolides ja rahvamajades omajagu. Seitsme lasteaia juures tegutsevad keelepesad ning Abja-Paluojal, Tõrvas ja Tarvastus tegutsevad täiskasvanute õpitoad.

"Nüüd inimesed saavad aru, et see erinevus rikastab. See ei tee meid mitte vaesemaks, vaid rikkamaks! Ja mulk tahab ju rikas olla," meenutab Laande teada-tuntud tarkust.

15 lapselapse vanaema Alli hoolitseb järeltulijate eest hästi ja ei pelga nende eest üle piirigi minna. Just Lätis kasvavad mustikad, mille korjamiseks oli vaja koroonapiirangute ajal kas või salaja teise riigi metsatukka jõuda. Lisaks käiakse naaberriigis nii meelelahutust kui soodsamaid hindu otsimas.

Tõrva linn on noorte perede püüdmiseks erilisi pingutusi teinud. Ja tuli välja, et noori enda juurde kolimiseks liiga kõvasti keelitada ei olegi vaja, piisab sellest, kui tekitada soodsad võimalused endale kodu ehitamiseks ja selle jaoks ka pangalaenu saamiseks. Krundid, mille müügimotoks oli "Tule Magnus Kirti naabriks!" läksid müügiks põhimõtteliselt minutitega.

Tartlanna Reili oli üks neist, kes teadis juba varem, et ühel päeval nad Tõrva kolivad. "Elukaaslane Argo on siit pärit ja elukaaslase valiku puhul ma pidin arvestama, et kui ma temaga kokku jään, siis ma Tõrva kolin," tunnistab ta. Niisiis tekkiski perel hea võimalus oma mõte teoks teha ja just sinna kodu ehitada. "Siin on vähemalt neli poodi, siis on isegi kino olemas, veekeskus on olemas," loetleb Reili plusse, mis Tõrvas elamist suuremas linnas olemisest sugugi halvemaks ei tee.

Suurest soovist hoolimata takistab noorte väiksematesse linnadesse kolimist tihti see, et uue maja ehitamiseks piisavalt laenu saada on raske. Kinnisvara väärtus oleneb väga suurel määral piirkonnast, kuid ehituse maksumus on kõikjal sarnane. Tõrva uue arenduse juures tuli sellegi jaoks appi Maaelu Arendamise sihtasutus. "Kui pank on andnud rohelise tule, siis nemad tulevad ja panustavad ka kuni 100 000 euro väärtuses või kuni 50 protsenti kogu laenust," selgitas Reili.

Kui 700 aastat oli praegune lõunapiiri suurim linn Valga hoopis Liivimaa keskmes, siis tundub isegi lühike aeg see viimane aastasada, mil see on piirilinn olnud. "Seoses piiri ajamisega muutus Valga ääremaaks," tõdes Valga aukodanik Rainer Kuutmaa. Praegune vaba piiriületus lubab aga taas mõelda sellele, et kõige parema arengu toob tulevikuski koostöö Valga ja Valka vahel. "Ega inimesed üsnagi huviga ja uljalt käivad üle piiri," tõdeb ta.

Piiriäärsetel ettevõtetel on veel üks eelis – tööjõudu saab laenata ka naaberriigist. Võrumaal Mõnistes asub Saru lauavabrik, mille töötajatest enamik on lätlased. "Esimesed lätlastest töötajad me võtsime tööle 2003. aastal, kuna piirkond oli inimestest tühjaks jooksnud ja siin ei olnud töötajaid," selgitab Saru lauavabriku pearaamatupidaja Katrin Roop. 104 töötajast vaid 25 on praegu eestlased, ülejäänud aga naaberriigist. "Pigem arvan, et Kesk-Eestis oleks keerulisem," tõdeb ta.

Piiriäärsel ettevõttel tuleb olla harjunud ise hakkama saama. "Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi peab saama," ütles Roop. Lauavabrik on organiseerinud ise nii oma elektri- kui ka sidesüsteemi, mis pidevate katkestuste eest kaitsevad. Optimismi süstib kohalikesse teadmine, et hakkama tuleb saada ise ja nad ei kohku seda ka päriselt praktiseerimast.

Mirjam Mõttuse autorisaade "Siin me oleme" on ETV eetris reedeti algusega kell 20. ERR-i portaalis saab värsket osa vaadata juba praegu selle loo juures olevast videost.