Vene väed on visalt, kuid järjekindlalt edasi liikumas Donetski oblastis ning kuigi võib tunduda, et edasi liigutakse meetrikaupa, avaldab ka see mõju nii Ukraina vägede moraalile kui ka sõja üldisele käigule, lausus Laneman.

"Venelased on saanud käima küllalt aeglase, aga metoodilise ja jätkuva edenemise. See kindlasti avaldab mõju Ukraina vägede moraalile. See on võib-olla kõige murettekitavam," lausus Laneman.

Vene väed liiguvad edasi peamiselt suurtükivägede tugeva tule toel, ütles ta.

"Kui on fikseeritud ukrainlaste positsioonid, siis edenetakse, nagu mulle tundub, nii, nagu nad leiutasid teise Tšetšeenia sõja ajal – väga massiivne suurtükituli, igasugune kaudne tuli. Ja kui kõik on puruks pekstud, lihtsalt öeldes, siis edeneb maavägi ja vaatab, mis alles on, kas on säilinud vastupanukolded – kui on, siis jätkatakse uuesti samamoodi. Väga metoodiliselt ja lollikindlalt, ma ütleksin," lausus Laneman.

Lanemani sõnul oli asjade taolise käigu märke näha juba varem. "Meedias oli palju juttu, et Ukraina väed on vähemuses, suurtükiväe laskemoona oli vähe, mehi oli vähe, et täiendust tuleb, aga täiendus pole piisava ettevalmistusega, ei pea lahingus vastu," nentis ta.

Vene vägede edasiliikumise vastu aitab see, kui Ukraina saab paremat relvastust ja saadab Vene vägede vastu suuremaid ja parema väljaõppega üksusi, lisas Laneman, märkides, et väga oluline roll on ka ohvitserkonna kvaliteedil.

Vaatenurgaga, et Vene väed küll liiguvad edasi, aga teevad seda nii aeglaselt, et see ei ole sõja lõpptulemusele määrava tähtsusega, Laneman ei nõustunud.

"Ukrainlaste vastupanu on väga kangelaslik, aga sellised üleskutsed on vastutustundetud, need on uinutavad – maratoni joostakse ka meetrikaupa. Sõjas on oma dünaamika – edu toodab edu, innustades inimesi ja luues edu; teiselt poolt ebaedu kasvatab ebaedu, tekivad moraaliprobleemid. Jutt peaks olema hoopis teemal, kuidas aidata Ukrainat, mida peaks tegema, mis on lahendused. Et vähehaaval kaotuse poole liikumine pole midagi hullu – see ei ole ju hea jutt," lausus Laneman.

Kurski oblastis, kus Ukraina väed endiselt osa Venemaa territooriumist enda käes hoiavad, on olukord Donetski oblastis toimuvast erinev ja palju dünaamilisem, märkis Laneman.

"Üks seletus on, et sinna on Ukraina paigutanud väheke teistsugused väeosad ja ka suure osa oma heast lahingutehnikast. Ma ei julge oletada, miks ukrainlased on seda teinud. Peame tunnistama, et strateegilist efekti – me ei tea muidugi, sest Ukraina pole defineerinud, mis eesmärk oli – kaasnenud ei ole. Paljud arvasid, et Venemaa võtab (seetõttu) pealetungil hoogu maha Pokrovski all – seda juhtunud ei ole. Igasugune tegevus sõjas peab olema suunatud mingi efekti saavutamiseks," lausus Laneman.