Möödunud nädala arenguid iseloomustab sõjategevuse mõningane langus. Samal ajal süvenesid Ukraina keskmaalöökide tõttu probleemid Krimmis ja teistel okupeeritud aladel ning Venemaa keeldus jätkuvalt läbirääkimistest Ukrainaga mistahes muudel tingimustel peale enda omade, seisab ülevaates.

"Ukraina president Zelenski kirjeldas oma avalikus kirjas Venemaa presidendile sõja muutunud reaalsust ja kutsus Venemaad üles läbirääkimistele. President Putin vastas sellele arvamusega, et kohtumisel ei ole praegu mõtet. President Putini arvates kontrollivad Vene väed 100 protsenti Luhanski oblastist, 80 protsenti Donetski oblastist ja 80 protsenti Zaporižžja oblastist ning edenevad iga päev," kirjutas luurekeskus.

Luurekeskus viitas ka, et Venemaa välisminister Lavrov kordas oma riigi seisukohta, et Ukraina sõda on lääneriikide strateegia tulemus, mis on suunatud Venemaa ohjamisele, isoleerimisele ja nõrgestamisele. Lavrovi sõnul oli Venemaa nõus Anchorage'is saavutatud kompromissidega, kuid kuna USA ei survestanud Ukrainat piisavalt aktsepteerima Washingtoni poolt pakutud lahendust, siis jäi läbirääkimiste protsess seisma.

Luurekeskus märkis, et rindel toimus ööpäevas keskmiselt 250 lahingukokkupõrget ja see on võrreldav kolme nädala taguse sõjategevuse intensiivsuse tasemega. "Venemaa Föderatsioon vallutas nädala jooksul 15 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit."

Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus luurekeskuse sõnul Pokrovski ja Huljaipole suunal, millele järgnesid Lõmani, Kostjantõnivka ja Slovjanski suunad.

Luurekeskus kirjutas, et Venemaa Föderatsiooni üksused liikusid edasi Slovjanski, Lõmani, Kostjantõnivka ja Pokrovski suunal.

"Ukraina väed sooritasid vasturünnakuid Harkivi, Donetski, Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblastis ning liikusid mõnevõrra edasi Borova suunal ja Zaporižžja oblasti lääneosas," märkis luurekeskus.

Luurekeskuse sõnul kaotas Venemaa Föderatsioon keskmiselt 1400 sõjaväelast ööpäevas.

Venemaa kaugmaa-täpsuslöökide sihtmärgiks oli luurekeskuse sõnul Ukraina energeetika-, tööstus-, põllumajandus-, transpordi- ja tsiviiltaristu vähemalt kaheksas Ukraina oblastis.

"Nädala jooksul lasti sihtmärkide pihta Ukrainas välja ligi 1500 drooni ja viis raketti (eelmisel nädalal ligi 2000 drooni ja 82 raketti). Ukraina suurim erasektori energiatootja DTEK teatas, et Venemaa on alates täiemahulise sõja puhkemisest rünnanud ettevõtte soojuselektrijaamu juba 230 korral," seisab ülevaates.

Luurekeskuse info järgi jätkasid Ukraina relvajõud intensiivset keskmaalöökide andmist Venemaa Föderatsiooni sõjaliste objektide ja ühendusteede pihta kuni 300 kilomeetri kaugusel kontaktjoonest. "Ukraina andmetel on sel viisil suudetud viimase kahe nädalaga vähendada sõjaliste vedude mahtu Doni-äärsest Rostovist Simferopolisse viival maanteel 71 protsendi võrra. Sagenevate rünnakute tõttu keelustas Vene relvajõudude väegrupi "Ida" ülem militaarveoste liikumise sellel ja Kertšist Sevastopolisse viival maanteel," kirjutas luurekeskus.

Luurekeskus märkis, et Ukraina keskmaalöögid ajendasid Luhanski oblasti okupatsioonivõime kehtestama ajutisi piiranguid tsiviiltranspordi liikumisele maanteedel Belgorod–Mariupol ja Doni-äärne Rostov – Simferopol ning peatama linnalähedaste rongide liikluse neljal erineval raudteelõigul.

"Ukraina ründas nädala jooksul kahel korral Tšonhari silda, et takistada Krimmi ja rinde lõunaosas asuvate Vene vägede logistilist varustamist. Selle tulemusena peatus liiklus sellel Krimmi viival ühendusteel ja autojuhtidel soovitati kasutada Armjanski ja Perekopi marsruute, mis lisab teekonnale 120 kuni 150 kilomeetrit ja aeglustab kaupade liikumist. Samuti ründasid Ukraina relvajõud maanteesilda Henitšeski ja Arabati sääre vahel, mis tekitas Vene võimudele täiendavaid logistilisi probleeme," kirjutas luurekeskus.

Luurekeskus selgitas, et Ukraina rünnakute tõttu kehtivad Krimmis kütusemüügi piirangud eraisikutele ning on vähenenud elanikkonda teenindava ühistranspordi hulk. "Avalikkusse on jõudnud ka info, mille kohaselt ei kuulu Krimm enam Venemaa populaarsete puhkekohtade hulka ning mai lõpu – juuni alguse seisuga kahanes hotellikohtade broneerimine Krimmis võrreldes eelmise aastaga 31 protsenti," märkis luurekeskus.

Luurekeskus tõi välja, et Ukraina kaugmaa-täpsuslöögid tabasid möödunud nädalal naftatöötlemistehast Samara oblastis ja kütusetaristuobjekte Leningradi, Vladimiri, Volgogradi ja Rostovi oblastis ning Krasnodari krais. Samuti tabasid Ukraina droonirünnakud püssirohutehast Rjazani oblastis, drooni- ja raketikomponente tootvat tehast Tšuvaši Vabariigis, mereväebaasi Kroonlinnas, mereväe arsenali Bolšaja Ižoras ning sõjalisi objekte Belgorodi oblastis, Krasnodari krais ja Krimmis.

Luurekeskuse sõnul oli Venemaa Föderatsiooni energeetikaministeerium sunnitud konstateerima fakti, et Ukraina rünnakud naftatööstusettevõtete vastu on tekitanud kütuse tarneraskusi riigi mitmes lõunapoolses regioonis. Probleemide lahendamiseks loodi Venemaal majandusharu tegevust koordineeriv staap, millesse kuuluvad Venemaa kütusetööstuse suurimad ettevõtted.