Läbirääkimised kahe riigi vahel on olnud pingelised. Eelmisel aastal alustas Aserbaidžaan Mägi-Karabahhis sõjalist operatsiooni ja etnilised armeenlased lahkuvad nüüd piirkonnast. 

Mägi- Karabahhist on nüüd lahkunud rohkem kui 100 000 etnilist armeenlast, Jerevan süüdistab Bakuud etnilise puhastuse läbiviimises. Aserbaidžaan on Armeenia süüdistused tagasi lükanud.

Armeenia loodab nüüd siiski Aserbaidžaaniga rahu sõlmida. Armeenia president Vahagn Khachaturyan ütles ajalehele Financial Times, et kuigi on veel lahendamata küsimusi, mis vajavad kokkuleppimist, siis ollakse siiski lähenemas arutelude lõpule. Khachaturyan lisas, et kokkulepe võib allkirjad saada juba enne novembris toimuvat ÜRO kliimatippkohtumist COP29. 

"Oleks hea see allkirjastada COP29-ks. Aga ärgem jookskem ajast ette," rääkis Khachaturyan. 

Aserbaidžaan kuulutati COP29-i võõrustajaks mullu detsembris, vaid mõni kuu pärast Mägi-Karabahhi vallutamist. Armeenia pani alguses Aserbaidžaani taotlusele veto ja seadis üles enda kandidatuuri. Jerevan võttis aga lõpuks oma veto tagasi, kuna Bakuu vabastas ligi 30 Armeenia sõjavangi. 

Khachaturyan leiab nüüd, et Armeenia peab oma naabriga rahul sõlmima, kuna riik ja Mägi-Karabahh on olnud aastakümneid sõjalises olukorras. 

"Peame olema pragmaatilised ja realistlikud. Peame elama rahus, mitte Aserbaidžaaniga, vaid kõigi naabritega," ütles Khachaturyan. 

Kliimakõneluste korraldamine Bakuus on tekitanud ka küsimusi, kuna Aserbaidžaanil on probleeme inimõigustega. Riigi tohutud nafta- ja gaasitulud toovad laialt levinud korruptsiooni tõttu kasu pigem privilegeeritud eliidile kui kogu elanikkonnale. Riigi praegune president Ilham Alijev on olnud ametis alates 2003. aastast, mil ta isalt ametikoha üle võttis.

Samas on COP29-i korraldamine Aserbaidžaanile, millel on väljaspool oma regiooni vähe diplomaatilist mõjujõudu, suur võimalus maailmaareenil silma paista.