"President Karis ei osale COP29 kliimamuutuste konverentsil. Eestit esindab COP-il kliimaminister Yoko Alender. Tema on täpselt õige inimene juhtima Eesti nimel kliimaläbirääkimisi, kus lepitakse kokku globaalsed kliimaeesmärgid ja nendeni jõudmiseks vajalikud tegevused, sest just kliimaminister juhib Eesti kliimapoliitikat ning on pädev võtma meie riigi nimel kohustusi ja andma lubadusi," teatas presidendi pressiesindaja Mariann Sudakov ERR-ile.

Peaministri pressiesindaja oli lakoonilisem. "Valitsust esindab COP-il kliimaminister," märkis valitsuse pressiesindaja Rasmus Ruuda.

Kumbki ei soovinud kommenteerida, kas otsust võis mõjutada see, et Bakuusse võivad sõita ka Venemaa režiimijuht Vladimir Putin või Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenko. Nende osalust ei ole seni küll ametlikult kinnitatud.

Eelmisel aastal Dubais toimunud kliimakohtumisel COP28 osalesid nii tollane peaminister Kaja Kallas, keda tabas hiljem kodumaal kriitikalaviin, kui ta jäi liidrite ühisele grupipildile koos Lukašenkoga. Kohale pidi minema ka tollane kliimaminister Kristen Michal, kuid ta haigestus ega sõitnud Dubaisse.

Samas kui Eestit esindab konverentsil mitte riigipea ega valitsusjuht vaid minister, jääb Eesti esindamata COP-i riigijuhtide kohtumisel, kuna minister saab osaleda ainult kliimaläbirääkimistel. 

Küsimusele ministri rollist kliimakohtumisel vastas ministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Marina Bantšenko, et see on veel täpsustamisel ning selgub oktoobri lõpuks või novembri alguseks. Ta märkis, et mandaadi Eesti esindamiseks sai Alender 10. oktoobri valitsuse istungil.

"Üldiselt oleme osa Euroopa Liidust, mille läbirääkimisi veab eesistujariik, kaasates liikmesriike läbi igapäevaste koordinatsioonikohtumiste. Läbirääkimise protsessis on oluline Eesti esindamine, et diskussioonid meie ootustest kõrvale ei liiguks. See on tegelikult kogu delegatsiooni roll, et erinevaid arutelusid jälgida ja anda eesistujale vajalikku sisendit meie huvidest," selgitas Bantšenko.

Kliimaministeeriumi pressiesindaja teatel sõidavad lisaks ministrile Bakuusse ka välissuhete osakonna nõunik Bantšenko, kliimaministri teadusnõunik Aveliina Helm, ministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas, kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas, välissuhete osakonna peaspetsialist Kaja Ainsalu ja kliimaosakonna peaspetsialist Brit-Beatrice Peri. Delegatsioonis on ka keskkonnauuringute keskuse nõunik Cris-Tiina Pärn, keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) projektijuht Anni Raie ning arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg, kes abistab ka Eesti äridelegatsiooni. Lisaks osalevad konverentsil ka välisministeeriumi kliimasaadik Katrin Saarsalu ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumi esindaja.

COP29 eesmärgiks on saada riikidelt rahastamislubadused 

Bantšenko selgitas ka ERR-ile, et tänavuse COP-i peamine eesmärk on leppida kokku uues rahvusvahelises kliimaeesmärkide rahastamise eesmärgis, mis hakkaks kehtima alates 2026. aastast.

"Uus eesmärk on loogiline jätk 2009. aastal kokku lepitud eesmärgile, mille kohaselt suunatakse arenguriikides kliimamuutuste mõjuga kohanemise ja muutuste leevendamise toetamiseks 100 miljardit dollarit aastas aastani 2025," märkis ta.

Kuna aga arengumaade ootuste ning EL-i ja teiste arenenud riikide panuse suurendamise valmisoleku vahel on käärid, siis kaaluvad rikkad riigid senise panuse sihttaseme suurendamist nö inflatsiooniga arvestades.

"Arengumaad viitavad vajaduste kogumahuna oluliselt rohkem kui triljoni dollari eraldamisele aastas. Senisest kõrgema rahalise sihttaseme saavutamine on aga võimalik siis kui ka erasektor oma panust suurendab ning kui laiendatakse arenguabisse panustavate riikide ringi," ütles Bantšenko.

Ta lisas, et Eestil ei ole kliimamuutuste konventsiooni järgi siduvat kohustust arenguabisse panustada, küll aga oleme Pariisi kliimakokkuleppega liitumisel kinnitanud oma kavatsust panustada kliimarahastusse vabatahtlikult solidaarsuse põhimõttel ning oleme seda ka süsteemselt teinud.

Alates 2014. aastast on Eesti arenguimaid toetanud ühe miljoni euroga aastas, alates 2021. aastast 1,5 miljoniga ning suurendab EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatusega seda panust alates 2024. aastast 0,1 miljoni euro võrra aastas, panustades 2024. aastal 1,7 miljonit, kuni 2028. aastaks tõuseb see 2,1 miljoni euroni.

"Oleme seisukohal, et rahastamise senine süsteem peaks jätkuma, kus riikidele ei ole seatud kohustuslikke rahalisi sihttasemeid. See on vajalik selleks, et riikidel oleks võimekus vajalikus mahus investeeringuid teha ka enda riigis," ütles kliimaministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Bantšenko.

Bakuusse sõidab kuus Eesti ettevõtet 

Eesti äridelegatsiooni koordineeriv keskkonnainvesteeringue keskuse arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg ütles, et Bakuusse kliimakonverentsile avaldas huvi liituda sõita kuus ettevõtet: Ragn-Sells, Fibenol, R8 Technologies, Timbeter, 1MTN ja Green Deal.

"Ettevõtete tegevusalade ampluaa on lai: Ragn Sells tegeleb rohetehnoloogiate arendamisega põlevkivituhast ja reoveemudast uudsete materjalide ning ressursside väärindamisega, Fibenol puidumassi biorafineerimisega, R8 hoonete energiatarbimise säästmise tarkvaraga, Timbeteri aitab ohjata ebaseaduslikku metsaraiet ja muuta metsamajandamist efektiivsemaks, 1MTN ja Green Deal tegelevad erakapitali kaasamisega looduspõhiste süsiniku sidumise ja eemaldamise rahvusvahelistesse projektidesse," kirjeldas ta.

Küsimusele, mis võib olla ettevõtete huvi konverentsil osaleda, märkis Sulg, et kliimaläbirääkimiste kõrval tullakse COPile eesmärgiga leida koostöövõimalusi üle maailma, seda nii teadus-, äri ja avaliku sektori partnerite vahel.

"Kliimakonverentsi ja Eesti delegatsiooni eesmärk ei ole edendada ärisuhteid sihtkohariigiga. Traditsiooniliselt avatakse kliimaläbirääkimiste kõrval kõigile külastajale nn roheline ehk avatud ala ja sinine ehk kinnine ala, mis on riikide ning keskkonna ja kliimavaldkonna juhtivate organisatsioonide paviljonidega tsoon. Kümnel temaatilisel päeval toimuvad sellel alal erinevad üritused nagu dialoogid, paneelid, ettekanded poliitikate ja uuringute avalikustamiseks, initsiatiivide väljakuulutamised, nende tulemuste, õppetundide ja edulugude tutvustamine. Lisaks toimub tavapäraselt sihtkohas erinevaid kõrvalüritusi, mida korraldavad üleilmsed keskkonnaorganisatsioonid, korporatsioonid, ülikoolid, riikide konsortsiumid," loetles ta.

"Selles suhtes võib COP-i võrrelda Veneetsia kunstibiennaali või olümpiamängudega, kus esimene eesmärk on riiklikud kohustuslikud kliimaeesmärgid, kuid lisaks sellele on see keskkonna- ja kliimavaldkonna kogukonna kohtumispaik, et üksteiselt õppida ja mõõtu võtta, kuidas koos suuremat mõju saavutada keskkonna hoidmisel," märkis Sulg.

"Meie äridelegatsiooni liikmed saavad ligipääsu sinisesse tsooni ehk kliimakonverentsi kinnisele alale. Sellel alal toimuvad läbirääkimiste välised arutelud ja eriüritused, et toetada avaliku, era- ja kolmanda sektori koostööd keskkonna hoidmisel, kliimamuutustega kohanemisel ja mõjude leevendamisel. Paviljonide ala on hea kohtumispaik, kus tutvustada oma lahendusi ning jagada õppetunde, kohtuda võimalike partneritega ja kuulata oma ala tippude päevakajalisi arutelusid," selgitas KIK-i esindaja.

Kuna tema sõnul on selge, et kliimamuutuste ja elurikkuse hävimise probleemi ei lahenda eraldi üksikud riigid, ettevõtted, ülikoolid või inimesed, vaid süsteemne muutus eeldab piiriülest ja sektoritevahelist pingutust.

"Eestile on väga oluline, et meie ettevõtted saaksid osa nn uue majanduse võimalustest, viimastest arengutest ning leiaksid selles vallas rahvusvahelisi partnereid," rõhutas Sulg.

Selleks aitavad KIK-i ja ministeeriumite esindajad Eesti äridelegatsiooni koha peal, otsides neile võimalusi olla esindatud temaatilistes ja riikide paviljonide programmides, eri-üritustel ja kohtumistel, ürituste korraldamisel ja suhtluses huvipakkuvate fookusriikide ja -organisatsioonidega.

"Toetame seejuures Eesti lugu ühistest jutupunktidest lähtuvalt, kohapealt kogutud info ja kontaktide levitamist Eesti erinevates temaatilistes võrgustikes," lisas ta.

Küsimusele Eesti riigi kuludest seoses äridelegatsiooniga vastas Sulg: "Partnerid ja ettevõtted katavad ise kõik reisi- ning kohapealsed kulud. Kümnepäevase missiooni korraldamisele ja koordinatsioonile kulub kokku 14 500 eurot, milles sisaldub projektijuhtimine ja eeltöö Eestis, kohapealne korraldus, projektijuhi reisi- ja majutuskulud ning hilisem järeltöö Eestis."

ÜRO kliimamuutuste 29. konverents (COP29) toimub Bakuus 11.-22. novembrini.