13 aastaks vangi mõistetud narkoärimees Dmitri Pronin hakkas tänavu taotlema Eestist väljasaatmist. Nii maa- kui ka ringkonnakohus leidsid, et see on võimalik alles siis, kui trellide taga on oldud kaks kolmandikku määratud karistusest, mees aga oli olnud vanglas kolm aastat.

Suvel asus riigikohus aga seisukohale, et kuna uuendatud kriminaalmenetluse seadustikus ei ole konkreetset aega määratud, siis pole alust väljasaatmise menetlusest keeldumiseks.

"Sest seadus ütleb nii, üheselt ja selgelt ja igasuguseid vaidlusi välistavalt. Nii lihtne see ongi," ütles riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Paavo Randma.

"Riigikohus on võtnud seisukoha ainult selles asjas, millal on isikul õigus kohtusse pöörduda sellise taotlusega," lisas ta.

Toonase justiitsministri Urmas Reinsalu vedamisel 2018. aastal tehtud seadusemuudatuse eesmärk oli, et Eesti ei peaks kinni maksma kurjategijate ülalpidamist siinsetes vanglates. Praegu tunnistab justiitsministeerium, et asi pole nii mustvalge.

"Kurjategija pani kuriteo toime, talle mõisteti mitu aastat vangistust ja ta sisuliselt juba järgmisel päeval vabaneb. See ei pruugi olla mõistlik, see ei pruugi olla inimeste õiglustundega kooskõlas. Aga see ongi koht, kus kohus peab hindama, kas konkreetsel juhul need kaalutlused annavad põhjust seda taotlust rahuldada või mitte," rääkis justiitsministeeriumi karistusõiguse ja -menetluse talituse juhataja Andreas Kangur.

Viimaste kuude praktika on teinud murelikuks prokuratuuri, sest mitu pika karistuse saanud välismaalast on asunud taotlema enda väljasaatmist. Kusjuures otsuse langetab kohtunik ainuisikuliselt ja prokuratuur otsuse langetamises kaasa rääkida ei saa. Ka puudub prokuratuuril võimalus väljasaatmisotsus vaidlustada.

"Viimase kuu-kahe jooksul on olnud kaks markantset asja: Kemerovo kuritegeliku ühenduse juht Vyacheslav Gulevich, kes kandis ära napilt poole talle mõistetud karistuse, ja veelgi markantsem näide on Yağiz Biler, kes kandis 10 aastast ära napilt seitse kuud vangistust ja seejärel Eestist välja," rääkis riigiprokurör Raigo Aas.

Kusjuures Kemerovo grupeeringu juhi ennetähtaegsest vabanemisest oli aasta eest keeldunud ka riigikohus.

Aasa sõnul on tekkinud olukord, kus uus praktika julgustab välismaalasi Eestis kuritegusid toime panema, sest sisulist vanglakaristust ei järgne ja riik püüab kurjategijaid võimalikult kiiresti piiri taha saata.

"Juhul kui selline trend jätkub, et pikaajalise vangistuse saanud isikuid vabastatakse poole pealt või märgatavalt varem, siis on see koht, kus tasub kaaluda seadusemuudatust," ütles Aas.

Justiistministeerium seadust muutma ei kiirusta ja soovitab esmalt kohtunikelt uurida, miks väljasaatmisotsuseid nii kergesti langetatakse.