Selleks, et välisriigi kodanikest kurjategijaid saaks senisest tõhusamalt Eestist välja saata, on kavas luua võimalus sõlmida välismaalasest kurjategijaga kokkulepe, et ta vabatahtlikult ja viivituseta riigist lahkuks, teatas justiitsministeeriumi pressieisndaja Dagne Mihkels ERR-ile.

Kava üks punkt näeb ette eluaegse vanglakaristuse kohustuslikuks inimestele, kes mõistetakse vähemalt teist korda tapmises süüdi.

Samuti peaks olema võimalus mõista eluaegne vanglakaristus teistelegi ohtlikele kalduvuskurjategijatele, kes on varem toime pannud raske isikuvastase kuriteo ja mõistetakse taas süüdi vägistamises, lapsevastases seksuaalkuriteos või raske tervisekahjustuse põhjustamises.

Senisest laiemat võimalust kohaldada eluaegset vangistust tasakaalustab eluaegsest vangistusest ennetähtaegse vabanemise korra muutmine.

Kui praegu saab eluaegne vang taotleda ennetähtaegset vabanemist 30 aasta möödudes, siis kava kohaselt saab eluaegne vang 20-aastase vangistuse järel võimaluse suunduda avavanglasse ning 25-aastase vangistuse järel või üheaastase avavanglas viibimise järel võib ta vabaneda elektroonilise valvega käitumiskontrolli alla.

Ühtlasi vabastatakse ohtlikke kalduvuskurjategijaid edaspidi vanglast vaid käitumiskontrollile allutatuna, sõltumata sellest, kas nad vabanevad tähtaegselt või ennetähtaegselt.

Kuna retsidiivsust soodustab sageli uimasti- ja alkoholisõltuvus või psüühikahäire, on plaanis muuta kohustuslikuks kriminaalhooldaja kohtueelne ettekanne sõltlase või seksuaalkuriteos süüdistatava kohta, et teha kindlaks, kas ja millist ravi isik vajab, et ta edaspidi kuritegusid toime ei paneks. Ühtlasi tuleb korduvalt vägivallatsenud inimene uuel süüdimõistmisel vähemalt osaliselt reaalselt vangi saata.

Samuti on justiitsministeeriumil plaanis likvideerida senine seaduslünk ja kehtestada meetmed takistamaks juriidilistel isikutel jagunemise, ühinemise või likvideerimise kaudu karistusõigusliku vastutuse vältimist.