Volikogu otsuse järgi heiskavad sellel päeval Tallinna linna asutused Eesti lipu ja Tallinna lipu ning linnaosavalitsused oma hoonetele ka linnaosa lipu, leinalipuna.

80 aastat tagasi, 9. märtsil 1944, tabas Tallinna ränk Nõukogude Liidu õhurünnak. Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil.

"Tallinna linnal on moraalne kohustus hukkunuid meeles pidada enamaga kui iga-aastase pärjaga Siselinna kalmistul," ütles linnavolikogu Isamaa fraktsiooni liige Riina Solman.

9. märtsil 1944 hävis kahes rünnakulaines kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Pea 20 000 Tallinna elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.