Ringkonnakohus andis õiguse keskkonnaameti kohtusse viinud karukaitsjatele

Tallinna ringkonnakohus jättis muutmata Tallinna halduskohtu otsuse, mis tunnistas õigusvastaseks keskkonnaameti loa 90 karu küttimiseks 2022. aastal. Kohus ei uskunud ameti väidet, et kõik alternatiivid karukahjude ärahoidmiseks olid enne suure küttimismahu määramist ära proovitud.
Vaidlus kohtus käis eeskätt selle üle, kas pruunkaru küttimismahu määramine keskkonnaameti vaidlustatud korraldusega on kooskõlas Euroopa Liidu loodusdirektiiviga ning piisavalt põhjendatud.
Ringkonnakohus leidis, et pruunkaru küttimismahu määramisel ja üldise küttimismahu jagamisel 2022/2023. jahiaastaks ei olnud keskkonnaamet esitanud piisavaid andmeid ja veenvaid põhjendusi selle kohta, et küttimine oli tõepoolest suunatud üksnes karude tekitatavate kahjustuste vältimisele ning küttimisele puudusid muud mõistlikud alternatiivid kahjude ärahoidmiseks.
Direktiivis leiduva erandi järgi tohib Eestis pruunkarule jahti pidada üksnes olulise kahjustuse vältimiseks ning juhul, kui puuduvad muud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad alternatiivid.
Kohus leidis, et vaidlustatud korralduse andmisel jättis keskkonnaamet Euroopa Liidu loodusdirektiivi artikkel 16 lõigus 1 ettenähtud erandite kohaldatavuse kontrolli nõuetekohaselt tegemata.
Kohtu sõnul pole keskkonnaamet esitanud ka apellatsioonimenetluses ühtki teaduslikult kontrollitavat põhjendust, mis oleks kooskõlas loodusdirektiivi artikkel 16-ga.
Sealhulgas pole keskkonnaamet tõendanud, et tarastamine mesipuude kaitseks karude vastu ei töötaks küttimisaladel kahjusid ennetava meetmena ja et teadusandmed kinnitavad tarastamise efektiivsust.
Kohtu sõnul pole usutav keskkonnaameti väide, et kõik alternatiivid karukahjude ärahoidmiseks on juba ära proovitud.
"Rangem kahjude hüvitamise kord motiveeriks mesinikke oma vara paremini kaitsma. Praegu see motivatsioon puudub, sest kompensatsioon on piisavalt suur," leidis kohus.
Kohus leidis ka, et üks võimalik meede on ka karu kinni püüdmine ja tema viimine suurema loodusmaastikuga alale.
Samuti märkis kohus, et eesmärk tagada karude inimpelglikkus ei ole kooskõlas loodusdirektiiviga.
"Teadusandmete järgi ei ole küttimisel ja inimpelglikkusel seost, mistõttu ei kvalifitseeruks see kõnealuses normis viidatud erandiks ka ebaproportsionaalsuse tõttu. Loodusdirektiivi eesmärk on vältida üksnes olulist kahju. Tavapärane äririsk ei õigusta erandi tegemist," märkis kohus.
Kohus pidas vajalikuks ka märkida, et keskkonnaameti vaidlustatud korralduse aluseks olevate dokumentide järgi on karude tekitatud kahjud kuni 250 000 eurot aastas, kuid vaidlustatud korralduses pole hinnatud, kui suur oleks kahju kohaste ennetusmeetmete võtmise korral.
Samuti leidis kohus, et keskkonnaameti korralduses viidatud tegevuskava suhtub karusse kui jahiliiki, mitte kui rangelt kaitstavasse liiki, ei selgita suurkiskjate tapmise alternatiive ja nende tõhusust ega saa Euroopa Kohtu praktikat arvestades olla automaatne alus loodusdirektiivi artiklis 16 toodud erandite kohaldamisel.
Ringkonnakohus märkis ka, et põhjendatud pole keskkonnaameti seisukoht, et MTÜ Eesti Suurkiskjad kui keskkonnaorganisatsioon ei saa tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üle minna.
"Keskkonnaseadustik ei sätesta sellist piirangut. Kohtumenetlus siinse asjaga sarnastes asjades kestab üldjuhul kauem, kui kehtib haldusakt, millega määratakse küttimismahud konkreetseks jahiaastaks. Kui keelata sellistes asjades jätkutuvastamiskaebuse esitamine, ei oleks keskkonnaorganisatsioonidel sageli võimalik kohtusse pöördumise eesmärki saavutada," kirjutatakse resolutsioonis.
Ringkonnakohus märkis ka seda, et tuvastamiskaebuse läbivaatamine teenib ka ennetavat huvi, sest usutavasti järgib keskkonnaamet kohtute seisukohti järgmisteks jahiaastasteks pruunkaru küttimismahtude määramisel.
Vaidlus puudutab ainult konkreetset jahiaastat ning ei ole laiendatav muudele perioodidele. Otsus ei ole jõustunud ja selle peale on võimalik esitada 18. novembrini riigikohtule kassatsioonkaebus.
MTÜ Eesti Suurkiskjad leidis, et keskkonnaamet ei talitanud 90 karu küttimiseks luba andes õiguspäraselt ning esitas vastava kaebuse Tallinna halduskohtule. 6. aprillil 2023. aastal tegi Tallinna halduskohus teatavaks otsuse ja rahuldas kaebuse, millest johtub, et keskkonnaameti korraldus ei olnud õiguspärane.
Keskkonnaamet esitas apellatsiooni, kuid ringkonnakohus jättis selle rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
Toimetaja: Mari Peegel