Rikked ja töökatkestused on Auvere elektrijaama kimbutanud alates selle valmimisest üheksa aastat tagasi. Peale korduvaid remonditöid ja ehitusvigade parandamist saadi Auvere lõpuks korralikult tööle ja tänavu üheksa kuu  jooksul oli jaama töökindlus lausa 90 protsenti.

Rikked algasid taas oktoobri algul. Elektrijaam pandi kaheks nädalaks remonti, kuid remondi lõppedes seda käivitada ei õnnestunud. Enefit Poweri juht Lauri Karp väidab, et oktoobris juhtunud rikked on erinevad ja neid pole varem esinenud. Kas rikete põhjus võib olla selles, et Auvere jaama on näiteks halvasti hooldatud, seda praegu uuritakse. 

"Suure jaama kõige olulisemaid veatekke põhjuseid on, et remondid pole olnud reeglipärased ja sealt tekivadki vead. Ja küsimus ongi selles, et kas kapitaalremondi edasilükkamised olid viinud selle põhjuseni? Seda kinnitust ma teile täna kindlasti anda ei saa, meil alles käib siseuurimine. Oktoobrikuu lõpuks peaks olema laua peal raport, mis oli viimaste avariide juurpõhjus," rääkis Karp ERR-ile.

Auvere elektrijaama rikked ja seisakud tekitavad Eesti ühiskonnas alati väga tugevat vastukaja. Sotsiaalmeedias nimetatakse Auveres toimuvat räpase fossiilenergia surmakorinaks, riigi raha matmispaigaks ja Eesti energeetika häbiplekiks. Sellesse, et näiteks soomlased oma Olkiluoto tuumajaama kolmandat reaktorit samamoodi kuidagi tööle ei saa, suhtutakse palju leebemalt.

"No mingil määral võime öelda, et Auvere nagu ongi Eesti tuumajaam: ta on kogu aeg turul, kogu aeg töötab ja kui temaga midagi juhtub, siis me ohkame, siis me paneme käe rusikasse ja mõtleme, no kuidas see sai juhtuda. Võib-olla juured seisnevad selles, et Auvere sündis poliitilise otsusena ja seda siis jälgitakse, et kuidas selline jaam aastaid hiljem oma tööd teostab," arutles Karp.

Pea 300-megavatise võimsusega Auvere elektrijaama käivitustööd algasid kolmapäeval ja kui kõik läks hästi, peaks Auvere praegu turule elektrit tootma. Tänavu üheksa kuuga toodeti Eestis 3,8 teravatt-tundi elektrit, millest pea kolmandik tuli Auvere elektrijaamast.