Koolinoortele räägiti vastupanust Nõukogude võimule Eestis kuni iseseisvuse taastamiseni ja õpiti praktilisi ellujäämisoskusi.

Ajaloohuvilised noored sõitsid metsavendluse sügiskooli kõikjalt üle Eesti. Põnev oli muu hulgas teada saada, mida on viimasel ajal leitud metsavendade punkrikohtadest. Aga praktiliselt võeti läbi, kuidas looduses kolm ööpäeva vastu pidada.

Siis võeti ette retk Relvastatud Võitluse Liidu Põrgupõhja punkrikohta Vana-Vigala lähistel, kuhu on üles ehitatud punkri koopia sellisena, nagu see omal ajal olla võis.

"Kõige põnevam on kindlapeale olnud Põrgupõhja punkrisse tulek. Siin me näeme reaalselt, kus nad elasid, milline kõik välja nägi ja kui kaugele nad metsa läksid," ütles Saku gümnaasiumi abiturient Konrad Uuselu.

Haljasmäe: Mind tegelikult huvitab terve Eesti lähiajalugu, koos Vabadussõjaga näiteks.

"Just metsavennad olidki Eesti vabaduse kaitsjad, siis kui juba Nõukogude väed olid sees ja nad olid valmis tõesti surema ka Eesti nimel, täpselt nagu vabadussõjas," lausus Kadrioru saksa gümnaasiumi abiturient.

Laagri peakorraldaja Martin Andreller ütles, et Eesti metsavendluse ajalugu on üksjagu uuritud, kuid põhjaliku ülevaate kokkupanek seisab veel ees.

" Suuremad leiud on kahtlemata Erich Jerleti, Vambola Orase ja teiste kokku pandud Eesti "Metsavendluse ideoloogilised alused", mis hiljuti välja tuli. Aga on leitud viimase aasta jooksul kaks piimanõu-peidikut," lausus Andreller.

Metsavendlusega seotud ajaloolünki aitab täita Patarei vangla müüride vahele rajatav kommunismiohvrite mälestusmuuseum.

"Selle muuseumi ekspositsiooni üks osa puudutab Eesti vastupanuliikumisi, puudutab metsavendlust. Ja ka mõned väga haruldased metsavendi puudutavad esemed tulevad sinna välja," ütles Andreller.