"See oli viga, et ettevõtte tulumaks taastati. Okei, kui see enam ei sobi, siis kui sul on suur partei käes ja palju kohti riigikogus, siis peaks midagi olema niisugust, mida sellega ellu viia. Praegu oleme olukorras, kus taastame kaotatud positsioone rahanduses. Ja muidugi sõda. Aga seda niimoodi sättida, et ei oleks ainult olukorra taastamine, vaid ka mingi uuenduslik käik, millega oleksime paremad lätlastest, soomlastest ja rootslastest," rääkis Kallas Reformierakonna juubelipodcastis.

Kallase sõnul on Reformierakonnaga praegu olukord päris hästi, aga partei võiks natukene tagasi tulla klassikalise liberalismi poole.

"Vähem riiki ja rohkem vabadust," sõnastas Kallas. Ja lisas, et üks ta sõber käib ja räägib, et Kallas kirjutaks uue manifesti, mis annaks erakonnale samasuguse suuna, kui kunagine "Kodanike riigi manifest".

"Aga mina ei saa kirjutada uut. Selle peab kirjutama erakonna uus juhtkond või juht," sõnas Kallas.

Kallase sõnul on Reformierakond 30 aastaga väga palju muutunud. Kui Kallas ise Reformierakonna asutas, oli fookuses turumajandus ja kodanike riik.

"Nüüd on erakond kaasanud valijaid laiematest valijate hulkadest. See on põhiline muutus. Ka meie otsisime algusest peale, aga me ei leidnud retsepti, millega laiendada oma toetust. See seltskond, kes siis juhtis erakonda, mina kaasa arvatud, meil oli mingi kuvand, millest lahti ei saa. Aga kui tulid teised juhid ja näod, siis hakkas erakond laiendama oma toetust."

Kui sa võidad viied valimised, siis on Kallase sõnul tehtud asjad õigesti.

"Teine asi on küsimus võimust ja ideedest – kui palju sa võid loobuda ideedest, et võimu saada. Ilma võimuta poliitikat ei tee, aga kui sa täielikult loobud ideedest ja lähed ainult võimu peale, siis ühel hetkel tulevad teised ja jääd üksi tühja platsi peale. See on võtmeküsimus, aga sellele peavad vastama tänased juhid."

Rääkides Eesti positsioonist Euroopas ja maailmas märkis Kallas, et Eesti võiks olla rohkem nähtav ja rohkem aktiivne tegija.

"Mitte ainult saaja, vaid ka andja. Meid ei taheta praegu Põhjamaade hulka, see on fakt. Aga peaksime jõudma sinna, kus meid tahetakse."

Kallase sõnul on Eestis liiga palju vingumist kui halvasti kõik on ja sellele on tähelepanu juhtinud ka ettevõtjad. 

"Kui meil hakkas tulema sisse Euroopa abiraha, siis hakkas võitluslikkus ühiskonnas kaduma või vähenema. Kõik räägivad ainult sellest, kuidas peab midagi saama. See ei vii aga edasi. Tulevikus oleks tarvis mõelda ikkagi ettevõtete peale ja õppida näiteks Iisraelilt, kuidas on seal nii palju uuenduslikku ettevõtlust vaatamata sellele, et pommid plahvatavad kogu aeg."

Kallase sõnul tuleks Eesti ühiskonnas murda üha enam kinnistuvat ülalpidamise mentaliteeti. Ta tõi näiteks EOK presidendivalimised, kus kõik kandidaadid rääkisid sellest, et riigilt tuleb saada rohkem raha.

"Aga raha ei ole," nentis Kallas.

Kallase sõnul hirmutab teda populismi pealetung nii maailmas, Euroopas kui ka Eestis.

"Ma loen ajalugu, kuidas Hitler võimule tuli. Väga palju oli selle taga majanduslik olukord, mis teda tõukas. /.../ Aga Hitler oli ka andekas kõnemees, kes lummas harimatut publikut. Aga mitte ainult. /.../ Kuidas kõik tahavad uskuda millessegi, mis pole võimalik ja usuvad igasugu soolapuhujaid."

Siim Kallas oli Reformierakonna esimees aastatel 1994-2004 ja pärast seda auesimees. Hiljuti teatas ta riigikogust ja poliitikast lahkumisest.