Tšaplõgin uuris Purgalt, miks rahastab riik küsitava sisuga vene Delfit
Riik toetab venekeelset erameediat tuleval aastal miljoni euroga, kuid riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin juhtis tähelepanu asjaolule, et üks toetusesaajaid, venekeelne Delfi avaldab reklaamimaigulisi ja kaheldava väärtusega uudiseid. Ta küsis kultuuriminister Heidy Purgalt, kas on õige niisugusele sisule maksumaksja raha kulutada, kuid Purga selles probleemi ei näe.
Erameedia saab alates 2022. aastast kultuuriministeeriumi eelarvest venekeelse ajakirjandusliku sisu loomiseks toetust miljon eurot aastas ning kui paljusid teisi valdkondi ootab ees kärbe, siis see toetus jätkub samas mahus ka 2025. aastal.
Tšaplõgin (Keskerakond) juhtis kultuuriminister Heidy Purga (Reformierakond) tähelepanu asjaolule, et ehkki toetuse eesmärk on tõrjuda vaenulikku propagandat ja luua ühtne inforuum, leiab tänavu 300 000 eurot toetust saanud Delfi Meedia venekeelsest portaalist reklaamimaigulisi uudiseid Tallinna swinger-klubide, pornofilmimise ja uute sekspoodide kohta.
Tšaplõgin tõi välja ka konkreetseid näiteid riigilt toetust saanud venekeelsest Delfist. Näiteks taskuhääling "Iga tüdruk tahab nagunii teist meest: Tallinna swinger'id oma aastatepikkusest praktikast" või artiklid "Kuidas tuba orgiaks ette valmistada? Tallinna swinger'id räägivad avameelselt seksiks valmistumisest", "Kuidas harrastada anaalseksi, kuidas valmistuda ja mida teha, kui see teile ei meeldi" ning "Kas olete kunagi kolmekale mõelnud? Briti kolumnist veetis suve, proovides seda eri paaridega – tema tähelepanekud".
Tšaplõgin uuris Purgalt, kas selliste materjalide avaldamine vastab eesmärkidele, mida valitsus venekeelset erameediat rahastades taotleb, kas ministri hinnangul on õige kulutada maksumaksja raha swinger-klubide ja sekspoodide reklaamile ning kas on olemas kindlad nõuded, mille alusel riik erameediat rahastab.
Purga vastas päringule, et ajakirjandus on Eestis vaba ning ministeerium meediaväljaannete toimetusvabadusse ei sekku.
"Samuti ei rahastata kogu Delfi venekeelses portaalis ilmuvat meediasisu venekeelse erameedia toetusmeetmest, riigipoolne toetus katab vaid väiksema osa toimetuste venekeelse sisu tootmise kõigist kuludest. Majandusliku toimetuleku, see tähendab reklaamiandjate ja lugejate erinevate huvide tagamiseks avaldavad portaalid lisaks kvaliteetsele ajakirjandusele veel väga erinevat meelelahutuslikku ja muud sisu," põhjendas Purga.
Ta lisas, et meelelahutuslik sisu oli portaalides olemas enne toetusmeetme loomist ja jääb sinna alles kindlasti ka ilma toetusmeetmeta.
"Küll aga on portaalides tänu riiklikule rahastusele avaldatud senisest oluliselt enam tugevaid ajakirjanduslikke materjale, mis on kõigile tasuta kättesaadavad ning mida ilma riikliku toeta meediamajad majandusliku kahjumi tõttu teha ei saaks," ütles Purga.
Varem on kultuuriminister venekeelse erameedia kärpe alt väljajäämist põhjendanud sellega, et jätkub sõda Ukrainas ja ka Venemaa infosõda, mis seab Eesti riigile kohustuse tagada siinsete elanike tõene informeeritus. Vene keeles uudiste tarbijaid on Eesti ühiskonnas Purga sõnul piisavalt palju, et nende Eesti infoväljas hoidmist strateegilise tähtsusega küsimuseks pidada, kuid nende hulk pole nii suur, et võimaldaks meediamajanduse kontekstis kasumlikult tegutseda.
Hiljuti avalikustas Ekspress Grupp selle aasta kolmanda kvartali digitellimuste tulemused, mille kohaselt kasvas Delfi Meedia digitellimuste hulk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 14 protsenti, ulatudes septembri lõpu seisuga 112 520-ni.
Toimetaja: Karin Koppel