Endine sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse rääkis ERR-i veebisaates uutest suundumustest Eesti tervishoius ning perearstisüsteemi vajakajäämistest.

"Praegu oleme murrangulisel ajaetapil," ütles Jesse. "Need probleemid, mis praegu tervishoiu ees on ehk tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus ja arstide arvu piiratus lähiaastatel – need on olnud aastaid ette teada."

Olukord, kus perearstide puuduse tõttu suhtleb patsient arstidega ainult veebi teel, on Jesse sõnul problemaatiline.

"Ainult veebipõhine suhtlus aitab siis, kui on ühekordne lihtne probleem," sõnas Jesse. "Aga see ei aita inimest, kellel on mure, millel on võib olla mitu põhjust, kui ta tahab arstilt või tervishoiutöötajal küsimusi küsida."

Jesse rääkis, et patsiendil ei tohi tekkida kõhklust, kes temaga suhtleb ja talle meditsiinilist nõu annab. See murendab patsiendi usaldust ka teiste tervishoisüsteemi osade vastu, lisas ta.

"Jah, meie perearstisüsteem ei saa jätkuda täiesti samasugusel moel, nagu ta oli umbes aastani 2015, aga me peame seda ikkagi edasi ehitama, püüdes säilitada neid tugevusi, mis meie süsteemis on olnud ja vaadata, missugused on need lahendused tugevuste säilitamisel," ütles Jesse.

Ta selgitas, et veebipõhiseid nii-öelda triaažisüsteeme ja retseptipikenduse süsteeme tuleb monitoorida.

Jesse rääkis loo, kuidas üks ta tuttav täitis veebi teel enda ema terviseankeedi, mille tagajärjel väljastati emale retsept ehk inimesel tekkis tunne nagu ta oleks ise retsepti välja kirjutanud.

"Sellist kõhklust ei tohi mitte kellelgi tekkida," sõnas ta. "Et ma ei tea, mida ma nüüd tegin, kas ma kirjutasin oma emale retsepti välja – kes seda tervishoiutöötajatest vaatab, kas keegi ema haiguslugu vaatab."

Veebipõhise suhtluse üks suuremaid riske on see, et inimene võib jääda abita.

"Me peame monitoorima seda, et kas on oht, et inimene jääb abita ja kuidas see inimene abi saab. Väga palju jälgime seda, milline on inimese rahulolu abiga ja jälgitakse seda, kas arstid on rahul. Aga mis sai nendest, kes ei murdnud sellest läbi – seda praegu ei ole teada," rääkis Jesse.

Jesse: kas oleme nõus aktsepteerima, et inimese ligipääs arstiabile sõltub tema maksevõimest?

Otsused tervishoiusüsteemi rahastamise reformimisel peavad põhinema väärtustel, rääkis Jesse.

"Kas me oleme nõus Eestis aktsepteerima seda, et inimese juurdepääs tervishoiule, inimese arstiabi sõltub valdavalt sellest, kui palju tal endal rahakotis raha on või kui palju ta suguvõsast rahalist toetust saab? Või see on avalik teenus, solidaarne teenus?" lausus Jesse.

Ta rõhutas, et Eestis on head tervisetulemused, mis on saavutatud tänu solidaarsele rahastussüsteemile ja esmatasandi arstiabile. Mõlemad on nüüd tema sõnul ohus.

Jesse selgitas, et tervishoiu rahastussüsteem vajab juurde raha, mis tuleb riigilt, mitte otse kliendilt.

"Me kindlasti ei saa jätkata tänasel kujul sotsiaalmaksusüsteemiga, see on ka ammu juba teada. Erinevad ettepanekud on tehtud, kuidas maksubaasi laiendada, aga need vajavad poliitilisi otsuseid," sõnas ta.

Jesse märkis, et Ukraina sõja tõttu suurenenud kaitsekulud võiksid olla suunatud arstiabisse. "Needsamad kaitsekulud võiksid olla meil kasutatud nii, et me investeerime neid inimkapitali Eestis, mitte välismaisesse relvatööstusesse. Esimesed investeeringud inimkapitali on haridus ja arstiabi," lausus ta.

Jesse: vanade haiglate renoveerimine ei ole võimalik

Jesse sõnul muudaks Tallinna haiglate ühendamine nende koostöö paremaks, vanade haiglate renoveerimist ta võimalikuks ei pea.

"Juba aastal 2000 oli välisekspertide analüüs ja ühene soovitus, et keskhaigla hooneid ei ole võimalik renoveerida tänapäevase meditsiini tarbeks," lausus Jesse. "Lisaks on seal veel muinsuskaitsenõuded peal."

Jesse rääkis, et 2000. aastal tehtud soovitus oli rajada haigla Tallinna idaossa.

"Haigla võrk on kesklinnas või lääne pool Tallinnat. Arvestades, kui suur osa inimestest elab Lasnamäel, veel Viimsi poolsaarel, kus on oluliselt rahvaarv tõusnud võrreldes 2000. aastaga. Sealt edasi Maardu ja kogu Ida-Harjumaa, Lääne-Virumaa. Kindlasti kui uued haiglahooned rajada, siis on mõistlik see teha sinna, kus on meil inimeste arv oluliselt kasvanud," sõnas ta.

Ta märkis, et pandeemia kogemus näitas, et Eestil on vaja uusi haiglahooneid. "Kui palju siis oli võimalik paindlikult haigla tööd ümber korraldada nendes vanades hoonetes, ventilatsiooni teemad... pandeemia kogemus on meil parim tõestus sellest, miks meil on vaja uusi haiglahooned saja-aastaste asemel."