Valitsus otsib tervishoiule lisaraha võimalusi eelarveläbirääkimistel
Uus valitsus suutis kokku leppida lisaraha leidmise julgeoleku jaoks, aga ka tervishoid vajab järgmisel aastal hinnanguliselt ligi 200 miljonit eurot lisaraha. Kui sügisestel eelarveläbirääkimistel ei õnnestu sellele katet leida, muutub arsti vastuvõtule pääsemine senisest veel keerulisemaks.
Juba aprillis arutas valitsus, kuidas leida tervishoidu lisaraha, sest aastaid oli ette teada, et tervishoius raha napib. Kevadel lükati otsustamine edasi ja uues koalitsioonileppes on küll kirjas, et lepitakse kokku jätkusuutlik tervishoiu rahastamine, aga kui palju ja kas üldse tervishoid raha juurde saab, on veel lahtine.
"Koalitsioonis täiendavad rahastamist puudutavad otsused tehti tõesti julgeolekuküsimustes. Kõigi teiste teemade puhul, kus on rahavajadus, tõepoolest tervishoius, aga ka teehoid või haridusvaldkond, mis vajavad tulevikus lisainvesteeringuid, nende valdkondlike kokkulepeteni me ei jõudnud," tõdes terviseminister Riina Sikkut (SDE).
Sikkuti sõnul hakatakse tervishoiu rahastamist arutama sügisestel eelarve läbirääkimistel, aga ta möönis, et kui majanduses olukord ei parane, siis pole ühelgi teisel valdkonnal peale julgeoleku lisavahendeid loota.
"Kahtlemata, kui ei tule lisaraha, ravijärjekorrad pikenevad ja need praegu on juba tasemel, kus inimesed on rahulolematud," ütles terviseminister.
Praeguste prognooside järgi on tervisekassast järgmisel aastal puudu ligi 200 miljonit eurot ja ülejärgmisel aastal küündib puudujääk juba ligi 300 miljonini.
Uute majandusprognooside valguses on puudujaak tervisekassa juhatuse liikme Pille Banhardi sõnul ilmselt veel suurem.
"Hinnanguliselt 10 miljonit kärpimist eriarstiabis tähendaks umbes 10 000 inimest, kes saavad teenust hiljem või ei pääse üldse arsti juurde. See on 10 miljonit. Kui me räägime puudujäägist 150 miljonit, 200 miljonit kärpimist, siis see suurusjärk kasvab," rääkis Banhard.
Haiglate ravimahtu vähendati juba sel aastal ja ilmselt järgmisel aastal on see veel väiksem. Lääne-Tallinna keskhaigla juhi Arkadi Popovi sõnul töötab haigla juba praegu alla oma võimete.
"Täna me pidime juba ütlema oma kolleegidele arstidele, et teatud tööd me ei saa teha täies mahus ja mõned osakonnad pidid varem minema puhkusele," ütles Popov.
Kui tervishoidu lisaraha juurde ei leita, siis kriitilist abi vajavad patsiendid Popovi sõnul abita ei jää, küll aga pikenevad veelgi plaanise ravi ooteajad, mis pikas perspektiivis ei ole hea lahendus.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"