"Euroopa Liit uuendab regulaarselt invasiivsete võõrliikide nimekirja ning kliimaministeerium koondab selleks eri osapoolte seisukohti. Esimene nimekiri hakkas kehtima 2016. aastal ja seda on uuendatud 2017., 2019., ja 2022. aastal," ütles kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming.

Tooming sõnas, et nimekirja regulaarse täiendamise taga on võõrliikide väga suur oht nii loodusele kui ka majandusele.

"Ülemaailmne kaupade ja inimeste liikumine, mis pärast koroonakriisi on taas hoogustunud, toob kaasa ka uute võõrliikide leviku, sest liike tuuakse uutesse kohtadesse nii tahtlikult – näiteks uued aiandustaimed – kui ka tahtmatult alates kaupadega levivatest kahjurputukatest ja umbrohtudest kuni matkaja saapamustrisse kinni jäänud seemneni," sõnas Tooming.

Rääkides invasiivsetest võõrliikidest ütles Tooming, et Saksamaal on hinnanguliselt üle miljoni pesukaru.

"Pesukaru on küll paljude meelest armsa välimusega loomake, kuid tal on negatiivne mõju kohalikele liikidele. Leedus on pesukarusid nähtud juba mõnda aega ja nende populatsioon seal suureneb ehk on vaid aja küsimus, millal see loom ka meile võib jõuda. Erinevalt kährikkoerast suudab pesukaru ronida ka puude otsa ning rüüstata seal olevaid linnupesi. Kõik võõrliigid aga ei muutu invasiivseks. Mõned ei ela külma talve üle ja suurem oht on sellega möödas, aga kliima muutumisega on muutunud ka meie talved soojemaks, mis omakorda soodustab võõrliikide ellujäämist," selgitas Tooming.

Liigi nimekirja kandmisega tagatakse Euroopa looduse parem kaitse, kuna lakkab kaubandustegevus nende liikidega ning asutakse neid ohjeldama. Liikide puhul, mis Eestis või Eesti looduses puuduvad, on tänu nimekirjale senisest suurem tõenäosus, et see liik meie loodusesse ka ei jõua või vähemalt saab selle siiajõudmist edasi lükata.

"Liigi nimekirja kandmisel kaob üldjuhul võimalus selle liigi elusisendite kasutamiseks," kirjutatakse kliimaministeeriumi seletuskirjas.

Nimekirja kantud liikide kasvatamine hobi korras, aga ka majanduseesmärgil on üldjuhul keelatud ning nende levikut looduses on vajalik piirata.

Liikide pidamine teaduseesmärgil, tervise edendamiseks või liigikaitseks võib toimuda vaid põhjendatud juhtudel liikmesriigi poolt antava loa alusel. Ülemineku sättena on lubatud poodidel loomaliikide elusisendite varud aasta jooksul maha müüa ning lemmikloomade omanikel lemmikloomi loomade eluea lõpuni pidada.

Ülekaaluka üldise huvi korral, sealhulgas sotsiaalsetel ja majanduslikel põhjustel, on nende liikide kasvatamine ka muudel põhjustel võimalik, seda juhul, kui Euroopa Komisjon taotluse kooskõlastab.

Enamikku potentsiaalselt keelatavaid liike praegu Eestis pole ja nende ilmumist kohalikku vabasse loodusesse ei peeta ka tõenäoliseks. Siiski on nimekirjas ka mõned liigid, kes on juba Eestis kanda kinnitanud.

Mink suretab teised liigid välja

Nimekirja lisatavate liikide hulka, kes on praegu ka Eestis esindatud, kuulub näiteks mink ehk ameerika naarits. Selle liigi kohta on seletuskirjas kirjutatud, et Eesti looduses on see mandril laialt levinud ja arvukas, kuid vähearvukas või puuduv Hiiumaal ja Saaremaal.

Varem on olnud minke kolmes Eesti karusloomakasvatuses, kuid seletuskirjas on öeldud, et peale Covid-19 epideemiat seal loomi tegelikult pole. Samuti keelatakse Eestis karusloomakasvatused alates 2026. aasta 1. jaanuarist.

Teadaolevalt on mink Euroopa suurima mõjuga võõrliik ja teaduslikult on tõestatud tema mõju 57 looduslikule liigile, ning lisaks on tal eeldatav mõju veel paljudele liikidele.

Minki peetakse teatud liikide – mügri, euroopa naarits, maaspesitsevad linnud – lokaalse kadumise põhjuseks. Mink levitab teistele väikekiskjatele nakkavat aleuudi haigust, mis vähendab viljakust ja pikemas perspektiivis on surmav.

Taimedest kaalutakse nimekirja lisada teiste hulgas ka vooljat pargitatart (Jaapani kirburohi), mis on Eesti looduses juba esindatud. Suure ja jõulise kasvuga taimel on negatiivne mõju kohalikele taimekooslustele ning see vähendab taimeliikide ja selgrootute arvu.

Elupaigatüüpidest mõjutab enam rohumaid, aga ka erosiooni soodustajana jõgesid, ojasid ja järvi. On negatiivselt mõjunud Natura 2000 aladele ja looduskaitsealadele.

Taime Eestis keelamine võiks mõjutada maaomanikke, aiapidajaid ja botaanikaaedu.

Samasuguseid kahjusid võib põhjustada ka sahhalini pargitatar, mis samuti juba Eesti looduses kasvab.

Võõrliigid teevad suurt majanduskahju

Lisaks nimetatutele kaalub EL nimekirja lisada veel need taimed, loomad ja putukad: lõunavesikas, jaapani merihein, mearnsi akaatsia, harilik paberimooruspuu, argentina pamparohi, ronikakar, värd-pargitatar, brasiilia tradeskantsia, kanada kobras ja tähnikhirv (mõlemad Eestis keelatud alates 2004).

Samuti tahetakse lisada nimekirja hiina mainakuldnokk, munk papagoi, punapõsk-bülbül, idavingerjas, marmorvingerjas, amuuri meritäht, tavaline sinikrabi, destruktorvähk, punasõragvähk, aasia ematigu, kalingurvähk, lame keraskodalane, väike mõhkkarp, vasar-röövlamelane, aasia sämpsipelgas, ooker-röövlamelane, uus-guinea röövlamelane ja hiidvapsik.

Võõrliikide mõju on ajas suurenev ja täiendavate võõrliikide lisandumine sageli hoogustab negatiivseid trende veelgi. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on 60 protsenti liikide väljasuremise põhjustajateks olnud osaliselt või täielikult võõrliigid, saartel aset leidnud väljasuremiste puhul on vastav näitaja lausa 90 protsenti.

Samuti on hinnatud, et võõrliikide põhjustatud otsene majanduskahju on alates 1970. aastast iga kümnendiga neljakordistunud. IUCN-i hinnangul on 2029. aastal on eeldatav kulu üle 1,7 triljoni USA dollari.

Kliimaministeerium ootab huvitatud osalistelt ja ekspertidelt, nagu Eesti botaanikaaiad ja ülikoolid, hiljemalt 2. detsembriks põhjendatud arvamust nende liikide nimekirja kandmise poolt või vastu.