Oluline teisipäeval, 5. novembril kell 18.46:

- Zelenski sõnul on lääneriikide sõjaline abi hakanud suurenema;

- Leedu andis Ukrainale 230 sõidukit ja demineerimisvarustust;

- Zaporižžjas hukkus Vene õhurünnakus kuus inimest;

- Uuring: 63 protsenti ukrainlastest on valmis taluma sõda nii kaua kui vaja;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1260 sõdurit.

Zelenski sõnul on lääneriikide sõjaline abi hakanud suurenema

Ukrainasse on hakanud jõudma rohkem partnerite saadetud sõjalist abi, eelkõige suurtükimoona, teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski esmaspäeva õhtul.

"Me näeme kaitseabi pakettide tarnete kasvu. Olukord suurtükimoonaga on paranenud," kirjutas Zelenski sotsiaalmeediakanalis Telegram pärast nõupidamist sõjaväe ülemjuhatajaga Oleksandr Sõrsküi ja kaitseminister Rustem Umeroviga.

Zelenski avaaldus järgnes sellele, kui ta alles mõni päev tagasi oli kurtnud, et Ukraina on saanud vaid umbes kümnendiku USA kongressis aprillis heaks kiidetud sõjalise abi mahust.

USA teatas hiljuti mitmest suuremahulisest abipaketist Ukrainale. Viimati avalikustati 1. novembril 425 miljoni dollari suurune toetuspakett, mis koosnes laskemoonast, relvadest, sõidukitest ja muust vajaminevast.

Pentagon soovib tarnida Ukrainale kaitseabi enne, kui president Joe Biden jaanuaris ametist lahkub. Kardetakse, et kui vabariiklaste kandidaat ja ekspresident Donald Trump võidab presidendivalimised, võib Washington oma toetust Kiievile vähendada.

Ukraina on lahinguväljal üha keerulisemas olukorras, kuna mobilisatsiooni takerdumise tõttu napib mitte ainult relvastust ja laskemoona, vaid ka sõdureid.

President arutas ka kaitseminister Umeroviga sõjaväele mõeldud droonitarneid, öeldes, et kinnitatud tarneplaanid viiakse ellu. "Andsin kaitseministrile korralduse suurendada Ukraina droonide tellimusi veelgi," ütles Zelenski.

Bild: Ukraina vägi võib katla vältimiseks taanduda 20 Donbassi külast

Ukraina väe ees terendab uus "katel" okupeeritud Donetski oblastis, kus vene okupandid püüavad rindelõigul liikuda edasi kahelt poolt, vahendas portaal Unian teisipäeval Saksa väljaande Bild sõjaväeanalüütikut Julian Röpket.

Röpke sõnul jõudis Vene vägi kirdest Donetski oblastis asuva Kurahhove veehoidla kaldale. Samal ajal liiguvad nad selle poole ka edelast Vuhledari suunast.

Röpke märgib, et Ukraina relvajõude varitseb seetõttu oht sattuda Kurahhove ümbruses katlasse, kui nad ei tagane.

"Pealetungiv Vene vägi vallutas Donetski oblastis Maksõmivka küla. Et Ukrainal puuduvad piirkonnas reservid ja teine kaitseliin, tungib Venemaa edasi umbes kaks kilomeetrit päevas ja kujundab järjekordse katla ohtu. Ukraina vägi pääseks sellest ohust järjekordse ulatusliku taganemisega umbes 20 asulast Andrijivka külast kagus," kirjutab Röpke.

Leedu andis Ukrainale 230 sõidukit

Leedu andis esmaspäeval demineerimiskoalitsiooni raames Ukrainale üle 230 sõidukit ja 240 miinidetektorit.

"Meil on suur au seista teise ees, kui me anname üle esimese partii varustust demineerimiseks, mis hangiti demineerimiskoalitsiooni raames," ütles Leedu kaitseminister Laurynas Kasčiūnas Kiievis.

"Need 230 sõidukit ja 240 miinidetektorit on palju enamat kui lihtsalt tööriistade komplekt. Need sümboliseerivad meie kindlat toetust Ukrainale," ütles ta.

Kasčiūnase sõnul aitab Leedu ka edaspidi kaasa Ukraina sõjalise potentsiaali tugevdamisele.

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov tänas omakorda Leedut abi eest, mida on antud alates Venemaa vallandatud täiemahulise sõja algusest 2022. aastal.

"Kahe ja poole aastaga on Leedu andnud Ukrainale sõjalist abi rohkem kui 705 miljoni euro eest ning on võtnud endale kohustuse igal aastal toetada mahus 0,25 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See on oluline panus meie võitlusse, meie ühisesse võitu," ütles ta.

"See koalitsioon loodi Leedu algatusel ja sellega on ühinenud 21 riiki toetamaks meie relvajõude. Mida kauem see kohutav sõda kestab, seda rohkem alasid saastatakse ja mineeritakse," märkis Umerov.

Zaporižžjas hukkus Vene õhurünnakus kuus inimest

Vene vägede teisipäeva varahommikul toimunud õhurünnakus Zaporižžja linnale hukkus kuus inimest ning haavatute arv on kasvanud 16-ni.

Zaporižžja oblastivalitsuse juht Ivan Fedorov oli hommikul teatanud, et Venemaa tulistas Zaporižžjat, tabades infrastruktuurirajatist ja vigastades kahte inimest. Hiljem pidi ta teatama hukkunutest ja vigastatute arvu olulisest suurenemisest.

Tabamuse saanud paigas puhkes tulekahju.

Tööstuslinn Zaporižžja, kus enne sõda elas üle 700 000 inimese, jääb rindejoonest 35 kilomeetri kaugusele.

Vene väed on viimastel nädalatel Zaporižžjat ägedalt pommitanud ja analüütikud spekuleerivad, et Venemaa võib asuda talve tulekul seal pealetungile.

Kreml kuulutas Zaporižžja oblasti 2022. aastal annekteerituks, ehkki see ei olnud tervenisti tema käes.

Uuring: 63 protsenti ukrainlastest on valmis taluma sõda nii kaua kui vaja

Ligi kaks kolmandikku ukrainlastest on valmis taluma sõjaga seotud raskusi nii kaua kui vaia, selgus sügisel läbiviidud uuringust, mille tulemused avaldati esmaspäeval.

Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogia Instituudi (KIIS) küsitlusest selgus, et 63 protsenti ukrainlastest on valmis taluma sõda nii kaua kui vaja, veel 15 protsenti vastanutest ütles, et on valmis sõjakoormat veel paar kuud kandma ja neli protsenti vastas, et suudavad seda taluda kuus kuud. Ligi kuus protsenti ütles, et on valmis aasta aega vastu pidama ja 12 protsenti ei osanud vastata.

Küsitluse kohaselt on positsioonid selles küsimuses püsinud valdavalt stabiilsed alates täismahulise invasiooni algusest 2022. aastal. Siiski on veidi vähenenud nende osakaal, kes on valmis sõda taluma nii kaua kui vaja – 2023. aasta detsembris ja tänavu veebruaris oli selliseid 73 protsenti, aga 2024 oktoobris oli see langenud 63 protsendini.

Kasvanud on ka nende arv, kes toetasid vastupanu jätkamist lühemat aega. See tendents oli eriti märgatav lõunas ja idas, kus aasta või kauem oli varem valmis sõda taluma vastavalt 71 ja 73 protsenti vastanutest, aga nüüd oli see langenud neis piirkondades vastavalt 57 ja 48 protsendile.

Lääne- ja Kesk-Ukraina elanikkond avaldas vastupanu jätkamisele suurt toetust.

Küsitlus viidi läbi ajavahemikul 20. september kuni 3. oktoober ja sellele vastas 989 inimest, kes olid leitud esindusliku valimiga, mis välistas need, kes on põgenenud välismaale või elasid Venemaa poolt okupeeritud aladel.

Ukraina on sõjas üha raskemas olukorras. Vene väed jätkavad idas edasiliikumist 2024. aastal ennenägematus tempos, samal ajal kui riik valmistub uuteks rünnakuteks energiataristule ja võimalikeks elektrikatkestusteks talvel.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1260 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 701 650 (võrdlus eelmise päevaga +1260);

- tankid 9208 (+15);

- jalaväe lahingumasinad 18 581 (+43);

- suurtükisüsteemid 20 150 (+29);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1245 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 994 (+2);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 18 309 (+29);

- tiibraketid 2631 (+2);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 28 278 (+41);

- eritehnika 3587 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.