Indrek Kannik rääkis "Esimeses stuudios", et Joe Bideni ametiaja positiivne külg välispoliitikas on olnud see, et ta on selles valdkonnas väga kogenud ja ta suutis parandada USA ja Lääne-Euroopa liitlaste suhteid, mis Donald Trumpi presidendiameti ajal olid üsna kriitilised.

Samas on Bideni ametiajal olnud Kanniku hinnangul ka negatiivseid külgi.

"Tema ülim hillitsetus ja ettevaatlikkus Ukraina toetamisel on olnud ikkagi üks põhjustest, miks sõda on nii pikalt veninud, miks Venemaa jätkuvalt usub, et ta võib võita sõja. Ja meie vaatevinklist on see olnud väga kahetsusväärne, et Ameerika on näidanud üles oma nõrkust ja lasknud Venemaa tuumašantaažil ennast ära hirmutada," selgitas Kannik.

Kanniku hinnangul on ka Ukraina poliitiline juhtkond ja rahvas Bideni administratsioonis pettunud.

"Seda püütakse varjata, aga mitte enam väga hoolega. Kui vaatame viimaseid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski avaldusi, siis ta on üsna otse küsinud, mida te siis teete pärast seda, kui Põhja-Korea sõdurid on Venemaa poolel sõtta asunud – kas ütlete, et see on väga kahetsusväärne või midagi muud ka tuleb. Kui Venemaa omalt poolt eskaleerib, mis siis vastu toimub? Tegelikult ei toimu midagi. Ma arvan, et nad on väga pettunud ja frustreerunud Bideni administratsioonis," rääkis Kannik.

Samas on Kanniku sõnul ka raske öelda, kas Ukraina ootab USA presidendivalimistel Donald Trumpi võitu. "Aga nad vaatavad seda selle vaatevinkliga, et Trumpi kaudu võivad tulla uued võimalusteaknad ja kardavad, et Kamala Harrise poliitika ei ole piisavalt erinev Joe Bideni poliitikast," lisas ta

Kannik tõdes, et kuigi ei saa eitada, et Trumpi võidu korral on oht, et ta püüab sundida Ukrainat rahu nimel okupeeritud alasid Venemaale loovutama, siis kiiresti Trump sõda peatada ei suuda. Lisaks leiab Kannik, et Trump ei suudaks Venemaad praeguses olukorras rahule sundida.

"Venemaale ei saa seda rahu peale sundida olukorras, kus Ukraina taganeb rindel. Venemaa ei alusta selles olukorras tõsiseid läbirääkimisi, isegi kui ta saaks selle tüki Ukrainast vähemalt praegu oma kontrolli alla. Praeguses olukorras, kus Venemaa küll aeglaselt, aga siiski edeneb rindel, Vladimir Putin ei ole mingil juhul mingitest läbirääkimistest huvitatud. Ta usub, et suudab sõjaliselt saavutada rohkem kui läbirääkimistelaua taga," selgitas ta.

"Selles mõttes, et üldse oleks võimalik mingeid läbirääkimisi alustada, on vaja tegelikult toetada Ukrainat sel määral, et Venemaa sõjaline edenemine lõpeks," märkis ta.

Demokraat Kamala Harris on Kanniku sõnul välispoliitikas kogenematu võrreldes Joe Bideniga ja mingit suurt poliitikamuudatust seetõttu ta võidu korral ei tooks.

"Joe Biden on tegelenud välispoliitikaga aastakümneid ja ta on selline klassikaline üks viimaseid külma sõja aegseid poliitikuid, kes teab, kuidas asjad tollal käisid, omaenda kogemusest ja strateegiline tasakaal oli äärmiselt oluline ja sellesse suhtuti vastutustundlikult vähemalt ameeriklaste poolel ja teatud määral, tuleb möönda, isegi Nõukogude Liidu poolel. Eriti kui võrrelda Nõukogude Liidu viimaseid aastakümneid tänase Venemaaga, mis on palju agressiivsem ja nahaalsem oma käitumises. Mõnes mõttes on Biden üritanud sama poliitikat tuua tänasesse päeva, aga see on ebaõnnestunud, sest ta ei ole aru saanud, et Putin võtab seda puhtalt nõrkusena," rääkis Kannik.

"Harrist ei tarvitse needsamad kammitsad, mis olid Bidenil, piirata. Aga samas peame arvestama, et ta tuleb samast keskkonnast, samast demokraatide pikaajalisest establishment'ist (ingl k - eliit), kes on oma olemuselt üsna ettevaatlik, pigem rahule, läbirääkimistele kui jõule suunatud. Ma prognoosiks, et Harrise puhul võib-olla mingid kõige problemaatilisemad Bideni otsused vaadataks läbi, aga väga suurt poliitikamuudatust ei tuleks," lisas ta

Kanniku sõnul jätkab Biden enne ametist lahkumist Ukrainale abi eraldamist ja võib seda isegi suurendada, kui Trump peaks valimised võitma.

"Sellisel juhul on selge, et ta tahab eristuda potentsiaalselt Trumpist ja näidata, kuidas meie toetame Ukrainat ja nüüd tuleb Trump, kes ei taha toetada. Kui Harris võidab, siis arvan, et abi andmine jätkub üsna samas tempos nagu siiani on olnud."

Kanniku hinnangul on keeruline näha ka seda, et Harrise võidu korral muutuks USA NATO-poliitika ja toetus Euroopa julgeolekusse. Kannik ei arva, et ka Trumpi võidu korral see muutuks, küll aga hakkaks Trumpi administratsioon agressiivsemalt survestama Euroopa riike oma riigikaitsesse panustamist tõstma.

"See on ka aus. Kui võrdleme, et USA ja Euroopa laias laastus on sama rikkad ühiskonnad ja kui ühes kohas kulutatakse julgeolekule 3,5 kuni neli protsenti, teises 1,5 protsenti ja nüüd napilt kaks protsenti, siis see pole õiglane," sõnas Kannik.

Kanniku sõnul on raske uskuda, et USA vähendab oma kohalolekut Euroopas juhul, kui Venemaa on sama agressiivne kui siiani.

"Sõltumata sellest, kes võidab valimised, suund on sellele, et Euroopa peab rohkem enesekaitsega tegema ja USA peab rohkem keskenduma Hiinale," ütles Kannik.