"Töötajad avastasid laste loomaaias ühe koti, mida seal varem ei olnud, ja koti sisse vaadates seal tekkide vahel ja kahe kapsapea vahel oli üks elus merisiga," rääkis Tallinna Loomaaia laste loomaaia kuraator Inari Leiman sellest, kuidas sattus loomaaeda merisiga Cosette, kelle oli hüljanud välismaale kolinud perekond. "Meie loomaarst vaatas ta üle, arvame, et ta on kuskil 3-4-aastane, tüdruk, natukene võib-olla ülesöönud. Kurb on selle asja juures see, et nad ta niimoodi hülgasid, kellelegi midagi ütlemata."

Leiman rõhutas, et see on mitteaktsepteeritav tegevus. "Kui tõesti on mure, siis tulge ja rääkige ja katsume koos leida lahenduse," lisas ta.

Kuigi Cosette'ile on paljud huvilised kodu pakkunud, jääb ta loomaaialoomaks, liitudes pesakonna merisigadega, kes kontrollimatult paljunema asudes samuti oma kodus üleliigseks olid jäänud ja loomaaiale loovutati. Ent Cosette'i moodi hüljatuid elab loomaaias teisigi.

"Meile on tegelikult sokutatud, õhtusel ajal väravasse jäetud üks siidikukk. Siis on meil üle aia visatud üks muskuspart. Ta on saanud väga suure kalorsusega toitu, kas siis teravilja või siis saia ja putru. Ja selle tulemusel siis veelindude tiivaotsad väänduvad liigesest välja ja tagasi see enam ei lähe, loetles Leiman. "Siis on meile küülikuid sokutatud veel. On üks kilpkonn, kes leiti päris pisikesena, ta oli tõenäoliselt alles, suhteliselt alles koorunud, Lasnamäelt prügikastist."

Kaheksat varjupaika pidav Varjupaikade MTÜ tõdeb, et koerte-kasside kõrval satub ka neile üha sagedamini hüljatud väikeloomi, kes sageli jäetakse neile lihtsalt värava taha või leitakse neid prügikasti kõrvalt.

"On sattunud küülikuid, merisigu, rotte, aga on ka Aafrika hiidteod sattunud. Madu on sattunud. Suhkruorav hiljuti käis meil läbi. Papagoisid satub väga tihti," loetles Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa.

"Mida populaarsem on selle liigi pidamine, seda rohkem me siis ka näeme, et varjupaika neid satub," selgitas ta.

Mõisamaa tõdes ka, et pisiloomi on Eestis hästi lihtne osta: "No näiteks lähed ehituspoodi, ostad omale sealt mingit vajalikku asja koju, tapeeti, mida iganes, ja siis võtad sealt ühest vahekäigust ka ühe küüliku kaasa."

Kui eksootilistele väikeloomadele on uut kodu pigem lihtne leida, siis varjupaikade lõviosa moodustavad hüljatud või tänavalt leitud kassid, kel võtab koduotsimine kauem aega. Ja nii mõnegi käpp on enne varjupaika sattumist õige kehvasti käinud.

Hiljuti oli näiteks üks kass hüljatud selliselt, et oli pandud pappkasti, ja peale oli siis suurelt kirjutatud markeriga KASS. See pappkast olevat seal olnud no vähemalt 24 tundi ja see kass oli täiesti šokis, nii et ta oli seal liikumatult," rääkis Mõisamaa. "Praegu tal on õnneks kõik hästi, aga ütleme, et see lugu oleks võinud lõppeda ka väga-väga halvasti."

Iseäranis palju vaeva peavad inimestele hinge pugemiseks nägema must-valged kassid, sest miskipärast just neid tahavad inimesed kõige vähem.