Mänguasjade tootmine Eestis sai alguse umbes sada aastat tagasi. Ja nii nagu sajand tagasi, nii ka praegu on mänguasjade tootmine pigem väikeettevõtjate pärusmaa.

Kuni möödunud sajandi kuuekümnendateni toodeti mänguasju peamiselt pisemates töökodades ja suures osas käsitööna. Kuuekümnendatel jõudis Eesti mänguasjatootmisesse plastik ning ka tootmised muutusid suuremaks.

Tänaseks on aga lelude tootmine liikunud tagasi väiksematesse tootmistesse. Kui näiteks nukke valmistatakse Eestis pigem käsitööna, siis puidust mänguautosid pigem suuremas mahus ja tööstuslikult.

"See näitus räägibki sellest, missugune meie väike Eesti on. Nii nagu Eesti on väike ja väheste inimestega, nii on ka mänguasjatööstus koondunud pisiettevõtete kätte, kus töötab vaid paar inimest, tihti vaid perekonnad, vanaisa valmistab mänguasju ja tütar teeb reklaami ja turundust," lausus Tartu mänguasjamuuseumi juhataja Triin Vaaro.

Eesti mänguasjatootmist iseloomustab lisaks väiketootmisele looduslähedaste materjalide kasutamine.

"Öeldakse, et umbes 90 protsenti mänguasjadest, mis valmistatakse, valmistatakse erinevatest plastidest, aga Eesti mänguasju iseloomustab see, et need on naturaalsetest materjalidest. Läbi aegade on hästi palju valmistatud puidust mänguasju, väga popid on ka naturaalsest puidust, töötlemata puidust materjalid. Ja siingi näitusel on näha, et väga palju armastatakse ka erinevaid tekstiile ja naturaalseid tekstiilmaterjale," rääkis Tartu mänguasjamuuseumi arendusjuht Marge Pärnits.

Eesti mänguasjade näitus on osa suuremast Euroopa mänguasjade näitusest.