"Oleme olukorras, kus peame kärpima, aga kui vaatame riigieelarvet ja sellega seotud dokumente, siis ei saa head ülevaadet raha kasutusest, vaatamata sellele, et oleme sidunud raha tulemustega ja suudame mõõta efektiivsust. See on udujutt olukorras, kus peame väga täpselt teadma, kuhu raha läheb," rääkis Holm.

Holm sõnas, et Eesti on tegevuspõhise riigieelarve reformis ebaõnnestunud.

"Eelarve pole muutunud läbipaistvamaks - ma ütleks, et vastupidi. Me peame pöördume tagasi eelarve juurde, kus saame vastused sellele, kui palju ja milleks raha läks, et me saame tagasi vaadata, kas raha läks sinna, kuhu planeeritud. Praegu me seda ei tea liiga paljudel juhtudel," sõnas Holm.

Riigikontroll tahab panna otsustajatele südamele, et teeme kokkuvõtte ja teeme riigieelarve uuesti ja paremini, sõnas Holm.

"Kui ma aastal 2019 heitsin ette, et riigieelarvest saab aru ainult raamatupidaja, siis nüüd ei sa ka tema aru, sest numbreid lihtsalt ei ole seal, mis seal olema peaksid," sõnas Holm.

"Pole keeruline riigieelarvet korda teha - vaatame soomlaste eelarvet - kui lihtsalt saab anda ülevaadet, kuhu raha läheb, mis sellega tehakse. Ja muuhulgas on seal võimalik ka siduda raha kasutamist tulemusega. Sinna kõrvale antud ka palju abivahendeid, et riigieelarvet mõista. Meie riigieelarve probleem pole see, mille põhine ta on - probleem on see, et seal on vead ja vastuolud. Siis me ei saa infot rahakasutuse kohta, kui on vead ja vastuolud," rääkis Holm.

Riigikogu hakkab kolmapäeval teisel lugemisel menetlema riigieelarvet.

"Riigikogu menetleb seda, mida valitsus on esitanud, sel viisil, mis nad sealt aru on saanud. Aga asi pole ainult riigikogus - ka ettevõtjal ja tavalisel tööinimesel peab olema näha, kuhu maksudena võetav raha pannakse. Praegu seda infot sealt kätte ei saa," ütles Holm.

Eelarves kasutamata miljardid

2023. jäi riigieelarvest kastutamata 2,5 miljardit eurot.

"Kas see raha seisis riiulil? Ei, seal oli erinevat raha, ka raha, millel olid kohustused, aga mida polnud veel kulutatud, aga ka raha, millele polnud kohustusi võetud. Peaksime suutma paremini, sest probleem on selles, et igast sajast eurost jäi 13 kasutamata," sõnas Holm.

Holm tõi näite, et sel aastal oli Eestil kasutada 2,2 miljardit eurot Euroopa toetusrahasid eri projektide jaoks.

"Kaheksa kuuga olime kasutanud sellest 400 miljonit ehk siis 20 protsenti. 1,6 miljardit on kasutamata olukorras, kus räägime, et raha ei ole. Jäävad projektid tegemata, raha majandusse toomata - mis sest, et mujal Euroopas oleme ka nende vahendite rakendamisel esirinnas - aga mis siis? Ega me ei pea halbade hulgas parimad olema," sõnas Holm.

Debatid parlamendis

Holm rääkis, et parlamendis on praegu riigieelarve teemal kaks debatti.

"Üks on see, mida parlament otsustab, mille jaoks ta limiidi annab ja kui detailne peab see olema. Ja teine debatt on see, kas parlament peab seletuskirjast aru saama, kuhu see raha suunatakse. Mis puudutab seda, millises detailsuses riigikogu otsustab valitsuse limiitide osas, siis siin peaks riigikogu valitsusega ilusti kokku saama, läbi arutama, milline see detailsus on, ja siis sellest lähtudes tuleks ka edasi minna. See on ainus viis," rääkis Holm.

Rahandusminister Jürgen Ligi on öelnud, et jutt riigieelarve vormist on viinud tähelepanu sisult ja see on katastroof.

Holm ütles, et ta ei tegele vormiküsimusega.

"See, kuhu raha läheb, kellele ja milleks, on väga sisu küsimus. Eriti sellel ajal, kui otsime kokkuhoidu. Oleme Jürgen Ligiga tegelikult ühel meelel, ma tean, et ta tegelikult loeb raha ja ma usun, et ta tegelikult peab seda oluliseks, et see ülevaade oleks olemas. Erimeelus on selles, kui oluliseks meie probleemide juures tema või riigikontroll seda peab. Riigikontroll on selles küsimuses järeleandmatu - me peame teadma, kuhu raha läheb," rääkis Holm.

"Raha põletamine on halb, aga olukorras, kus raha jääb üle, ja samal ajal tuleb maksu tõsta, on vaja küsida, kas oleks võimalik olnud seda ära hoida," ütles Holm.

Kas riigieelarve kärbe on hästi tehtud, on Holmi sõnul veel raske hinnata.

"Kui eelarve kokku saab, siis seda vaatame, kas olid päris kärped - räägitakse maakondlikust bussitranspordist, et justkui kärbitakse, aga raha on juurde vaja," lausus Holm.

Rail Baltic toppab Balti naabrite pärast

Rail Balticu liin Tallinn-Varssavi tõenäoliselt 2030. aasta detsembriks valmis ei saa, sõnas Holm.

"Mitte et ma tahaks, et see nii läheb, aga siin tuleb realistlik olla. Üks asi on see, mida Eesti teeb, aga selleks, et Berliini sõita, on meil vaja ka Lätit ja Leedut. Ja see, mis toimub Lätis ei sisenda just kindlust, et see raudtee valmib seal aastaks 2030. Kui Eestil on puudu 1,6 miljardit eurot, siis Lätis 4,4 miljardit ja Leedus 3,9 miljardit. Läti ehitab tõenäoliselt raudtee lõunapoole enne valmis, kui põhja suuna. Lätis käivad sel teemal debatid, aga Leedus on sel teemal täielik vaikus," rääkis Holm.

"Suured projektid venivadki, aga need etteheited, mida ka me teinud oleme, et on olnud seisakud, mis oleks saanud ära hoida. Seisak aga teeb projekti alati kallimaks," sõnas Holm.

Samuti sõnas Holm, et ka rongide tellimisega on Eesti juba veidi hiljaks jäänud.