Vaal nr 1: riigieelarve

Riigi toimetulekut oma kohustusega peegeldab ilmselt kõige paremini riigieelarve ja selle täitmine. Tuleb tunnistada, et aastail 2019–2024 on riigi rahaline seis valmistanud pigem pettumust ja ka 2025. aastaks pole näha helgemaid signaale.

Rahandusminister Jürgen Ligi juhatab 2025. aasta riigieelarve 670-leheküljelise seletuskirja küll sisse optimismist tulvil sõnadega: "Aasta 2025 tõotab tuua Eestile esimese püsiva majanduskasvu pärast 2022. aasta 24. veebruari ja Venemaa jõulist, uut agressiooni Ukrainas."

Eelarve ja selle ülimahukas seletuskiri ei paku Ligi optimismile paraku mingisugust tuge. Esiteks ei saanud Eesti riigieelarve järjest süvenev miinus alguse mitte 2022. aastal, vaid juba aastal 2019. Ja teiseks, 2025. aasta riigieelarve näitab, et too miinus kasvab jõudsalt edasi.

Kui omavahel võrrelda aastatega kosunud miinust ja sellest väljatulemiseks emiteeritud pikaajaliste võlakirjadega saadud laene (vt allolevat tabelit), siis võib arvata, et ots otsaga toimetulekuks on Eesti riik ilmselt sunnitud 2025. aastal emiteerima uusi võlakirju veel vähemalt miljardi euro väärtuses, millega meie võlamülgas muutub veelgi sügavamaks.

Kahjuks on riigi majanduslik seis tabelis kirjeldatust veelgi hullem, sest pikaajaliste võlakirjadega saadud laenudele lisanduvad kuni aastased lühiajalised võlakirjad (2024. aasta septembri lõpu seisuga mahus 1,104 miljardit eurot) ja pikaajalised laenud (mahus 1,655 miljardit eurot), mis tegi Eesti riigi võlaportfelli üldmahuks sel ajal koguni 6,959 miljardit eurot.

Olgu öeldud, et kui 2025. aasta riigieelarve seletuskirja kohaselt kujuneb valitsussektori 2024. aasta võlakoormuseks 23,3 protsenti SKP-st, kusjuures aastane kasv on 4 protsendipunkti, siis 2025. aasta võlakoormuseks prognoositakse 24,3 protsenti SKP-st ja aastaseks kasvuks 1 protsendipunkti.

Samal ajal ei ole eelarvest ega ka selle seletuskirjast võimalik välja lugeda, millele niisugune optimism tugineb. Vastupidi, eelarve seletuskirjas kinnitatakse, et riigieelarve negatiivset rahavoogu aastail 2024–2028 rahastatakse taas lühi- ja pikaajaliste võlakirjaemissioonide ning uute laenude abil.

Ma ei hakka siin arendama mitmete poliitikute, sealhulgas Ligi erakonnakaaslasest endise rahandusministri Aivar Sõerdi välja öeldud arvamusi selle kohta, et eelarvest ja selle seletuskirjast pole võimalik mõistlikul viisil välja lugeda, kellele, kui palju ja mille jaoks raha eraldatakse. Samuti riigikontrolör Janar Holmi ja ka riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni seisukohta, et eelarvest ei ole võimalik välja lugeda ka lubatud kärpeid ning et eelarvet koostatakse küll tegevuspõhisena, kuid reaalses elus toimitakse kulupõhiselt.

Selliste arvamustega saab valdavalt nõustuda, kuid neid arendada pole praeguse rahandusministri ajal mõtet, sest need põrkuvad vastu mõistmatuse müüri. Vähemalt seni on see nii olnud. Ehk siis 2025. aasta ei tõota riigi rahanduse seisukohalt midagi head.

Vaal nr 2: ettevõtlus

Ettevõtluse ja üldse kogu majanduse käekäiku peegeldavad üsna hästi kaupade ja teenuste ekspordi ning impordi näitajad. See, et Eestist eksporditud kaupade maht on aastakümneid jäänud impordile tublisti alla, on kõigile teada.

Oluline on jälgida, et ekspordi maht jätkuvalt kasvaks. Õnneks toetab kaupade eksporti tublisti meie teenuste eksport, tänu millele on kaupade ja teenuste summaarne eksport suutnud summaarse impordiga püsida enam-vähem samas suurusjärgus.

Mis puudutab sisemajanduse koguprodukti, siis jooksevhindades on SKP aastate kestel tublisti kasvanud. Kui aga võtta aluseks SKP aheldatud väärtus, siis enam nii kena pilt ei avane, põhjuseks peamiselt inflatsiooni mõjul kiiresti kasvanud hinnad. Ja vähemalt hetkel on raske leida positiivseid signaale, mis lubaksid hinnatõusu pidurdumist.

Eesti ettevõtjad on aastakümnete jooksul olnud üsna tublid ning tulnud oma ettevõtete arendamisega enamasti kenasti toime. Kui vaid seda valitsust ees ei oleks…

Nii langetas tööandjate keskliidu volikogu detsembri alguses otsuse mitte toetada kavandatava kliimaseaduse eelnõu saatmist parlamendile menetlemiseks. "Ettevõtjad toetavad jätkusuutlikku tegutsemist ja on oodanud investeerimiskindlust ning selgust andvat seadust, kuid seda nad kliimakindla majanduse seaduse loomisel saanud ei ole," toonitas keskliidu volikogu juht Kai Realo.

Kaubandus-tööstuskoda juhtis aga enne jõulupühi valitsuse tähelepanu sellele, et kliimaministeeriumi eestvedamisel koostatud eelnõu energiamajanduse arengukavast aastani 2035 ei ilmne selgelt, mida riik ikkagi plaanib teha, et Eestis oleks elektri lõpphind aastaks 2035 konkurentsivõimeline võrreldes nii meie lähiregiooni kui ka laiemalt kogu Euroopa Liiduga.

Rahulolematust Eesti valitsuse tegemistega on tööandjad väljendanud mitmel muulgi puhul. Kahjuks ei ole nende häält enamasti kuulda võetud. Tööandjate pikad ja põhjalikud manifestid (viimane neist võeti vastu septembris 2022) on paraku samuti põrkunud kurtidele kõrvadele. Kahjuks pole sellelgi rindel näha selgemaid ja rõõmsamaid märke.

Vaal nr 3: inimene

Riigi alustatud palgaralli, millega ettevõtjad on olnud sunnitud kaasa minema, sai 2024. aastal mõned kerged tagasilöögid. Näiteks oli 2024. aasta esimese kvartali keskmine brutokuupalk väiksem kui 2023. aasta viimases kvartalis (vastavalt 1904 ja 1894 eurot) ning 2024. aasta kolmandas kvartalis väiksem kui sama aasta teises kvartalis (vastavalt 1959 ja 2007 eurot). Sellele vaatamata on keskmine palk järjest ikkagi kerkinud.

Keskmise palga tõusu eesotsas on traditsiooniliselt Harjumaa ja Tallinn ning Tartumaa ja Tartu. Ühelt poolt Tallinna ja Tartu, teisalt aga kõigi muude piirkondade töötajate palgalõhe on paraku järjest suuremaks kärisenud.

Kui 2024. aasta kolmandas kvartalis oli pealinlaste keskmine brutokuupalk 2307 eurot, siis näiteks Valgamaal oli see 1452, Võrumaal 1477 ja Läänemaal 1485 eurot. Ehk siis palkade erinevus on paisunud juba 900 euro piirimaile. Võib uskuda, et aasta või paari pärast ületab see vahe 1000 euro piiri.

Jaanuarist 2025 kerkinud tulumaks annab mõnetise finantslöögi sisuliselt kõigile palgalistele. Palgakalkulaatori kinnitusel hakkab 1000-eurose brutokuupalga saaja 2025. aastal vähem kätte saama 6 eurot ja 20 senti, 1500 euro puhul 21 eurot ja 20 senti, 2000 euro puhul 37 eurot ja 10 senti, 2500 euro puhul aga juba 48 eurot ja 20 senti.

Uuest aastast rakendunud automaks (täpsemalt mootorsõidukimaks) röövib igalt autoga perelt keskmiselt 100–350 eurot aastas. See teeb 8–29 eurot iga kuu kohta. Jõudsin sellise tulemuseni pärast põgusat uuringut, fikseerides läbi köögiakna kodumaja parklas parajasti seisnud sõidukite registreerimisnumbreid. Lisaks on oodata maamaksu tõusu, mida kohalikud omavalitsused on oma piirkonnas lubanud teha. Nn julgeolekumaks – 2 protsenti füüsiliste isikute tulult – rakendub õnneks alles 2026. aastal.

Teadjamad on meid 2025. ja ka 2026. aastal ootavad kõik maksutõusud kokku löönud ning saanud vastuseks enam kui 40 maksumuudatust. Nii et on, mida uuelt aastalt oodata.