Toit ja joogid kallinesid aastaga ligi kuus protsenti
Aastaga on toit, joogid ja alkohol kallinenud 5,8 protsenti, näitab statistika. Swedbank prognoosib, et hinnatõus jõuab järgmisel aastal 4,3 protsendi tasemele.
Eelkõige on toit ja joogid kallinenud maksutõusude tõttu, kuid ka toidutoore on hakanud kallinema. Järgmisel aasta lisanduvad maksud tõstavad uuesti toidu hinda.
Oktoobris kallinesid mittealkohoolsed joogid 20,4 protsenti, näitavad statistikaameti andmed. Aastaga on toit, joogid ja alkohol kallinenud 5,8 protsenti. Kuid oktoobris võrreldes septembriga toit kallimaks enam ei läinud.
Saku Õlletehase juht Jaan Härms ütles, et nende üheksa kuu andmed näitavad ka Saku toodete jaemüügi hinnatõusu.
"Õlu, muu lahja alkohol – nende kallinemine on sellel aasta olnud vahemikus sõltuvalt tootekategooriast neli-pool kuni viis ja pool protsenti. Selle taga on kindlasti käibemaksutõus aasta alguses, aga kindlasti teate ka, et alkoholiaktsiisid tõusid. Selline ootuspärane kasv," sõnas Härms.
"Ja kui mittealkohoolsetest jookidest rääkida, siis veekategooria tõus on olnud kuskil kolm ja pool protsenti. Kus on tõus olnud veidi suurem – ligi 10-protsendiline keskmine hinnatõus on karastusjookides olnud," rääkis Härms.
Järgmisel aastal kallinevad joogid käibemaksu ja alkohol lisaks aktsiide tõusu tõttu veelgi, sõnas Härms.
Coopi ostudirektor Oliver Rist ütles, et nende kauplustes on hind aastaga tõusnud 0,2 protsenti ja inimesed ostavad üha enam vaid soodustooteid.
"Kampaania osakaal on aina suurem, et inimesed tegelikult ise aktiivselt otsivad ja optimeerivad ka seeläbi oma ostukorvi," lausus Rist.
Kuid üldine toidukaupade hinnatõus pole Risti sõnul üllatav. "Kõige suurem osakaal ka sellest ostukorvi kallinemisest tuleneb puhtal kujul sellest, et eelmisel aastal oli meil toidule ja tarbekaupadele teistsugune käibemaksumäär," sõnas ta.
Kodumajapidamiste kindlustunne on jätkuvalt vilets, rääkis Swebanki ökonomist Liis Elmik. Seda mõjutab hinnatõus, mis Swedbanki prognoosi järgi kiireneb selle aasta 3,7 protsendilt järgmiseks aastaks 4,3 protsendini. Suurema panuse hinnakasvu annavad tarbimiskorvi suuremad kulud: toiduained ja eluase.
"Toidutoore on hakanud uuesti kallinema, see jõuab järk-järgult ka Eesti turu hindadesse," ütles Elmik. "Üldiselt me näeme seda, et nende kaubagruppide puhul, mida inimesed sagedamini ostavad ja mille hinda nad teavad, seal on see konkurents ka uus ja seal on hinnatõusud väiksemad. Ja kaupade puhul mida ostetakse harvem, seal on kaupluste marginaalid suuremad ja seal on viimasel ajal see hinnatõus olnud kiirem."
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: AK