Kuigi aasta viimastel päevadel olid toidukärud lookas, siis rõõmustamiseks kaupmeestel põhjust pole. Statistikaameti andmetel vähenes novembris toidukaupade müügimaht neli protsenti. Ka jõulude-eelne müük oli oodatust väiksem.

"November ei erine oktoobrist ja septembrist. Kaks aastat on juba toidukaupade müük kahanenud. Meie novembriga võime üldjoontes rahule jääda, meie novembris suuresti ei kahanenud võrreldes eelmise aasta novembriga eelkõige tänu sellele, et meil on suur hulk kõiki kauplusi, pluss meie sooduspakkumiste hulk oli novembris oluliselt sügavam kui eelmise aasta novembris," rääkis Rimi tegevjuht Kristel Mets.

Just kõikide boonuspunktide, soodustuste ja eripakkumiste ärakasutamine ongi Metsa sõnul aina süvenev trend.

Konkurents on poekettide vahel väga tihe ja nii tuleb ostjate poodi saamiseks müüa mõnda toodet alla omahinna. Kui vanasti meelitas inimesi poodi väga odav banaani- või kohvihind, siis nüüd on saanud sisseviskamistooteks või – kui üks 200-grammine võipakk maksab alla 1.50 euro, siis maksavad kaupmehed tegelikult sellele peale.

Mullune jaemüügistatistika võiks välja näha parem, kui seal kajastuks sõidukite müük, sest automaksu eel osteti poed sõna otseses mõttes tühjaks.

"See on teise tegevusala all, ei ole jaekaubanduse all. See on mootorsõidukite jae- ja hulgikaubandus, seal on jae- ja hulgikaubandus koos," sõnas statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak.

Kui eelmise aasta müügiga sai elektroonikamüüja Klick ostujuhi Joosep Saadi sõnul rahule jääda, siis tänavust müüki hakkavad mõjutama maksutõusud.

"Nii ostusoovid kui ka maksud konkureerivad kliendi rahakoti peale ja kui kohustuslik osa võtab suure osa ära, siis soovid peavad jääma natukene tagaplaanile," tõdes Saad.

Kui siin-seal on kuulda arvamusi, et nüüd on põhi käes ja inimeste ostujõud võiks taas hakata tõusma, siis LHV makroanalüütiku Triin Tapveri hinnangul optimismiks põhjust pole.

"Keskmised palgad ei kasva enam nii kiiresti kui eelnevatel aastatel. Palgakasv jääb umbes nelja protsendi juurde, küll aga hinnad tõusevad 4,5 kuni viis protsenti. Selle tõttu hinnakasv ületab meil sel aastal palgakasvu ja ostujõu taastumine lükkub edasi järgmisse aastasse," selgitas ta.

Tapveri sõnul saab positiivsena välja tuua intressimäärade jätkuvat alanemist nii sel kui ka järgneval aastal.

"See puudutab eelkõige neid inimesi, kel on kodulaen või autoliising. Nemad tunnetavad küll, et natukene rohkem hakkab raha pangakontole järele jääma. Küll aga teiselt poolt söövad selle ära maksutõusud ja seal võib pidada seda pigem nulliringiks," ütles analüütik.