G20 riigijuhtide avaldus, milles teist aastat järjest keelduti otseselt hukka mõistmast Vene vägede sissetungi Ukrainasse, tuli pärast seda, kui Kiiev on sattunud mõnede lääneliitlaste suurenenud surve alla kaaluda rahukõnelusi Moskvaga vaatamata sellele, et Vene väed on hõivanud umbes viiendiku riigi territooriumist, märkis Financial Times.

Selline kaudne surve on osaliselt tekkinud ka USA järgmiseks presidendiks valitud Donald Trumpi teise ametiaja ootuses. Trump on lubanud lõpetada sõja võimalikult kiiresti ja ähvardanud katkestada USA sõjalise abi Ukrainale, kui Kiiev ei nõustu Venemaaga läbirääkimisi pidama.

Rio de Janeiros kohtunud G20 riikide juhid, nende hulgas ka Ukraina liitlased USA, Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Saksamaa, leppisid esmaspäeval kokku avalduse, milles viidati sõja negatiivsetele lisamõjudele ja tervitati algatusi, mis toetavad kõikehõlmavat, õiglast ja kestvat rahu.

Erinevalt eelmisel aastal New Delhis toimunud G20 tippkohtumisel koostatud dokumendist ei sisaldanud tänavune kommünikee Ukrainaga seotud tuumaohtude hukkamõistmist, nõuet lõpetada rünnakud Ukraina toidu- ja energiataristu vastu ega fraasi: "Tänapäeval ei tohi olla sõda."

Lääneriigid olid eelmisel aastal seda kõike reklaaminud kui diplomaatilist kriitikat Moskva suunal.

Rio dokument sisaldas nüüd ainult ühte Ukraina sõjale pühendatud lõiku, võrreldes eelmisel tippkohtumisel New Delhis tehtud avalduse seitsme lõiguga.

"See ei ole Ukraina teemal see keel, mida me oleksime tahtnud näha," ütles ühe G20 liikmest lääneriigi kõrge diplomaat.

Läbirääkimised Ukraina ja Lähis-Ida konflikti üle jäid G20-s viimastele päevadele enne tippkohtumist, peegeldades laia lõhet grupi lääneriikidest liikmete ja selliste riikide nagu Venemaa, Hiina ja teiste Moskvaga tihedalt seotud arengumaade vahel.

Mõned Euroopa delegatsioonid taotlesid Venemaa hukkamõistmise karmimat sõnastust pärast pühapäeval Ukraina tsiviilsihtmärke tabanud tohutut raketi- ja droonirünnakut, kuid lõpuks loobusid sellest nõudmisest, kuna kardeti, et see võib kogu ühisavalduse nurjata.

"Sõnastus pole piisavalt tugev...viimaste rünnakute kohta pole midagi," ütles üks Rios asuv Euroopa diplomaat. "Kuid keegi ei tahtnud liiga kaugele suruda, vastasel juhul oleks läinud kakluseks ja avaldust polekski tehtud."

G20 tippkohtumise lõppkommünikee kesksed teemad olid üleskutse ülirikaste tõhusaks maksustamiseks, vaesuse leevendamise meetmed, relvarahu Gazas ja ÜRO Julgeolekunõukogu reform, mis olid ka foorumi toimumiskoha Brasiilia ja selle presidendi Luiz Inácio Lula da Silva peamised prioriteedid.

Avaldus tehti kõigi G20 liikmete nimel, hoolimata Argentina parempoolse libertaari ja Trumpi austaja Javier Milei vastuväidetest, kes tegi omapoolse avalduse, mis võttis sihikule kommünikee mitmed elemendid, sealhulgas riigi sekkumine nälja vastu võitlemiseks.

Deklaratsioonis korrati ka eelmise aasta nõuet kliimamuutuste rahastamise suurendamiseks miljarditelt triljonitele dollaritele.

Siiski kritiseerisid mõned sel nädalal Aserbaidžaanis peetaval kliimakonverentsil COP29 asuvad diplomaadid D20 avaldust, et selles ei viidatud fossiilkütustest loobumisele.

G20 on rahvusvaheline foorum, mis koondab 19 riiki ning Euroopa Liitu ja Aafrika Liitu. Foorumil arutatakse valdavalt erinevaid maailmamajandusega seotud küsimusi. G20-sse kuuluvad Argentina, Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, Indoneesia, Itaalia, Jaapan, Kanada, Lõuna-Aafrika Vabariik, Lõuna-Korea, Mehhiko, Prantsusmaa, Saksamaa, Saudi Araabia, Türgi, Suurbritannia, USA, Venemaa, Euroopa Liit ja Aafrika Liit.