Stubb märkis, et ta ei usu, et Venemaa plaanib rünnata NATO riike, sealhulgas Balti riike.

"Miks peaks Venemaa katsetama NATO artiklit 5, kui ta pole nelja aasta jooksul Ukrainat vallutada suutnud," ütles Stubb Šveitsi ajalehele Neue Zürcher Zeitung. Tema sõnul on Ukraina lahinguväljal paremas positsioonis kui ühelgi ajal pärast sõja algust.

Stubb märkis, et Venemaa hübriidaktsioonid - küberrünnakud ja sabotaaž NATO riikide vastu "jäävad alati", kuid ta ei usu reaalsesse sõjalisse tegevusse.

"Inimesed peavad lihtsalt maha rahunema. Ma mõistan avalikku debatti, kuid ma näen kõiki luurearuandeid, uurin neid põhjalikult ja mul on igakülgne ülevaade Soome kaitsevõime kohta," sõnas ta.

Stubb lisas, et tema arvates peaks Euroopa alustama dialoogi Venemaa president Vladimir Putiniga.

"Läbirääkimisi venelastega saab pidada ainult siis, kui nad ei ole jõupositsioonil. Me peame seda tegema ühiselt ameeriklastega, aga samal ajal küsima endalt, kas USA praegune välispoliitika Venemaa ja Ukraina suhtes on kooskõlas Euroopa huvidega. Kui mitte – ja mõnes mõttes see nii ei olegi –, siis peame initsiatiivi haarama. Kuid me peame seda tegema koordineeritult. Ideaalis peaks esimene samm tulema Euroopa Liidult ja kui see ebaõnnestub, siis "EL3-lt" ehk Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Ühendkuningriigilt. Kui see ebaõnnestub, siis peame leidma teise formaadi," ütles Stubb.

Stubbi hinnangul on idee, et Euroopa leiab Venemaaga ühtse läbirääkija "liiga lihtsustatud".

Mai lõpus teatas Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas, et potentsiaalsed läbirääkimised Moskvaga käsitlevad lisaks Vene-Ukraina sõjale ka laiemaid Euroopa julgeolekuga seotud küsimusi.

Kallase hinnangul saab Euroopa seada Venemaale tingimused, sealhulgas relvajõudude vähendamise.

Saksamaa leiab, et Venemaa ja Euroopa vahel avaneb aeglaselt "dialoogiaken" Vene-Ukraina sõja üle, kuid läbirääkimiste alustamiseni kulub tõenäoliselt kuid.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on järjepidevalt rõhutanud, et Euroopa peab osalema läbirääkimistel. 4. juunil avaldas ta Putinile avaliku kirja, milles tegi ettepaneku jätkata Ukraina ja Venemaa otseseid kahepoolseid kõnelusi ning pakkus läbirääkimiste edasiviimiseks välja juhtide kohtumise.

Kreml väljendas hiljuti valmisolekut kaasata kõnelustesse Euroopa, kuid pakkus võimaliku vahendajana välja kunagise Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderi. Mais lükkasid Kiiev ja Euroopa ametnikud selle mõtte tagasi, viidates Schröderi pikaajalistele sidemetele Putini ja Venemaaga.

Putin vastas Zelenski kirjale hiljem, 5. juunil toimunud Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil, märkides, et ei näe Zelenskiga kohtumisel mingit mõtet.

Rahukõnelused on pikemat aega patiseisus.

Ukraina jääb seisukohale, et relvarahu kõige realistlikumaks aluseks on praeguse rindejoone külmutamine. Moskva aga nõuab mis tahes kokkuleppe eeltingimusena, et Ukraina väed tõmbuksid osast Donbassist välja – selle nõudmise on Kiiev korduvalt tagasi lükanud.