Keskvalitsuse puudujääk kasvas septembri lõpuks 791 miljoni euroni, mida on 43 miljonit eurot rohkem kui mullu septembris. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Helin Küti sõnul on sügavama puudujäägi taga nii mittemaksuliste tulude väiksem laekumine kui ka kasvanud investeeringud ja majandamiskulud, sh kaitsevarustuse hanked.

Maksutulude kasv püsis septembris kiire, seda toetas hea juriidilise isiku tulumaksu laekumine. Aasta algusest alates on makse tasutud prognoositust rohkem, peamiselt nii füüsilise kui ka juriidilise isiku tulumaksu.

Mittemaksulisi tulusid laekus vähem, peamiselt langesid nii omanikutulu kui ka tulud CO2 müügist, sest langes ka CO2 ühikuhind.

Sotsiaalkindlustusfondidel ehk tervisekassal ja haigekassal oli kuu lõpus väike rahaline ülejääk, vastavalt 21 ja 16 miljonit eurot. Küti sõnul tarbiti tervishoiuteenuseid suvel veidi vähem, kuid möödunud aastaga võrreldes on olukord siiski tuntavalt kehvem, sest tervisekassa ülejääk oli aasta eest samal ajal 145 miljonit eurot.

"Tasub märkida, et käesolev aasta on viimane aasta, mil kehtib riigipoolne täiendav ajutine rahaline tugi, mis eraldati koroonakriisi alguses. Selle maht käesoleval aastal on 123 miljonit eurot, ilma selleta oleks puudujääk arvestatav," kirjutas Kütt.

Töötukassa eelarve dünaamika sarnaneb eelnevate aastatega.

Kohalike omavalitsuste ülejääk kahanes septembri lõpuks 5 miljoni euroni, mis oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11 miljoni euro võrra suurem tänu füüsilise isiku tulumaksu laekumise 10,6 protsendilisele kasvule.

Riigieelarve kogukulud kasvasid aastaga 9,2 protsenti toetuste ja edasiantud maksutulude tõttu

Riigieelarveliste asutuste kogukulu ulatus septembris 1,45 miljardi euroni, mis on 122,6 miljonit ehk 9,2 protsenti enam kui aasta varem.

Kodumaiseid toetusi anti septembris riigieelarveliste asutuste poolt 94,5 miljonit eurot rohkem kui aasta varem samal ajal. Sotsiaaltoetusi maksti septembris 26,8 miljonit rohkem, seda peamiselt pensionite kasvanud kulu tõttu. Kodumaine sihtfinantseerimine kasvas septembris 101,9 miljoni euro võrra, seda kasvatasid peamiselt Ukrainale antud kaitseotstarbeline toetus, tegevustoetuste alt ümbertõstetud ühistranspordi toetused ja töötukassale eraldatud toetused.

Majandamiskulud kasvasid septembris 10,6 protsenti ehk 10,3 miljonit eurot peamiselt kaitseotstarbeliste kulude tõttu. Riigieelarvelistes asutuste tööjõukulud kasvasid möödunud septembriga võrreldes 6,7 miljonit eurot ehk kuus protsenti. Riigisektori palgakulude kasvu vedas septembris õpetajate palgafondi kasv.

Investeeringute maht enamikes valdkondades langes, sealhulgas vähenesid ka kaitseinvesteeringud ja maanteede investeeringud. Kokku langesid riigieelarveliste asutuste investeeringud aastaga 3,5 protsenti.

Võrreldes eelneva aasta sama ajaga on vähenenud ka kodumaistest vahenditest tehtud investeeringute maht, samas kui välisvahenditest tehti septembris rohkem investeeringuid kui eelneval aastal. Esimese üheksa kuu investeeringud kasvasid 35,2 protsenti ehk 151,1 miljonit eurot.

Finantskulud on 2022. aasta oktoobrist seoses võlakirjaemissioonide ja euribori tõusuga kasvanud. Tänavu septembris olid finantskulud 6,4 miljoni euro võrra ehk 44 protsenti suuremad kui mullu samal ajal.

Edasiantud maksutulud kasvasid septembris 27,2 miljoni euro võrra ehk 7,5 protsenti, seda peamiselt suurema füüsilise isiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete kasvu tõttu.