Eesti Energia teatel küsivad nad aga omanikult, kas vanadesse elektrijaamadesse on mõistlik 32 miljoni euro eest uusi filtreid osta.

Eesti Energia suurim murelaps on 1980. aastal valminut õlitehase Enefit 140 kaks tootmisseadet. Ettevõtte juht Andrus Durejko rääkis neljapäeval toimunud pressikonverentsil, et Enefit 140 seadmete heitmeid on viimase aasta investeeringute abil tublisti vähendatud aga kuskil on mõistlikkuse piir.

"Me ei ole [eelmise juhatuse ajal] püüdnud neid norme võimalustega kooskõlla seada ja see on see, mida me püüame teha," sõnas Durejko. "Selleks on meil ülivähe aega. Juhul, kui see ei õnnestu, siis me paneme tehased kinni."

Enefit Poweri juhatuse esimees Lauri Karp selgitas, et 2022. aastal Enefiti õlitehasele antud keskkonnakompleksluba toetub parimale võimalikule tehnoloogiale.

Seda tehnoloogiat kasutades peavad NMVOC (mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid) heitmed mahtuma kindlatesse raamidesse. Aga nende raamide sees annab keskkonnaluba ettevõttele veel eraldi piiri, üle mille Eesti Energia seadmed minna ei tohi.

"Täna kehtib meile alumine piir 833 milligrammi kuupmeetri kohta," sõnas Karp. "Seesama norm võimaldab meil taotleda ka ülemist piiri, mis on 1667 milligrammi kuupmeetri kohta. Ehk me ei taha praegu kehtivate piirnormide muutmist, vaid kehtivate normide sees uut tähist."

See eeldab ettevõttele antud keskkonnakompleksloa muutmist. Kuhu täpselt peaks uue tähise panema, ei oska Karp veel öelda.

"Uus juhatus kavatseb järgmise kahe kuu jooksul ehitada katsesüsteemi, kus me saame uurida, mis on meie jaoks realistlik heitmepiir nende 833 ja 1667 vahel," sõnas Karp.

Alender: me ei aruta nõuete leevendamist

Kliimaminister Yoko Alender ütles, et ettevõte ise nõustus endale 2022. aastal seatud nõuetega. Ta rõhutas, et keskkonnanormid on paika seatud koos teadlastega.

"On vastuvõetamatu, et nõuete eiramist õigustatakse. Ma arvan, et sellega proovitakse tähelepanu tegelikelt probleemidelt kõrvale juhtida," sõnas Alender. "Me ei aruta praegu keskkonnanõuete leevendamist. Me ootame Eesti Energialt lahendust, kuidas norme täidetakse."

Seda, et seni kokku lepitud normide täitmine on riigifirma ülesanne, rõhutas Alender mitu korda. Ta ütles, et keskkonnakompleksluba muutma ei hakata.

"Ma ei näe praegu selleks põhjust ega võimalust," sõnas kliimaminister.

Tehnikaülikooli energeetikaprofessor Alar Konist märkis reede hommikul "Terevisioonis", et Eesti heitenormid on karmimad kui Euroopas tervikuna. "Aga me ei pea neid nii karmidena hoidma. Meil on võimalus neid muuta, muidugi," ütles Konist.

Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets ütles aga Vikerraadio saates "Uudis+", et väide, nagu oleks Eesti hetenormid ülejäänud Euroopast karmimad, ei vasta tõele.

Ta märkis, et keskkonnakomplekslubasid vaadatakse praegu küll üle, aga kuna ka parim võimalik tehnoloogia on arenenud, võivad reeglid pigem rangemaks muutuda.

"Teemad, mis on keskkonnaameti kõige tugevama järelevalve all, on seotud väävliheite ja veereostusega. Need on teemad, kus mõju inimeste tervisele ja keskkonnale on olnud väga otsene. Ja nendes põhilistes probleemküsimustes on küll keeruline näha, kuidas neid nõudeid oleks võimalik lihtsamaks muuta," ütles Kasemets.

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra sõnas, et üha rangemaks muutunud nõuete mõte ongi olnud, et tootmine muutuks keskkonnasõbralikumaks. Ka tema rõhutas, et seni on Eesti Energia lubades kokkulepitud nõuded täita.

"Ja kui seda teed ei minda, siis on keskkonnaametil ainuke võimalus vaadata üle, kas need tehased tuleks sulgeda," ütles Vakra.

Ka õlitehase sulgemine oleks kallis

Andrus Durejko ütles, et ka jaama sulgemisel oleks selge majanduslik mõju. Nimelt on Eesti Energia suure hulga põlevkiviõli ette ära müünud. "Selle tehase sulgemisel me oleme olukorras, kus meil ei ole toodangut nende tehingute katteks," ütles Durejko.

Võimalikke probleeme on teisigi. Nii näiteks tuleb läbi mõelda, kuidas mõjutaks Enefit 140 seadmete peatamine Estonia kaevandust. Lihtsustatult võib öelda, et ühe suure tarbija äralangemine muudaks kaevanduse pidamise oluliselt kallimaks. Samas ei saa kaevandust ka sulgeda, sest põlevkivi läheb vaja nii elektrijaamadel kui ka uuemal 2014. aastal valminud Enefit 280 õlitehasel.

Asjaosalised tõdevad, et peagi avatav Enefit 280-2 õlitehas võiks vanadest seadmetest jääva augu katta. Omaette küsimus on, kui kaua läheb aega enne, kui uus tehas täiel võimsusel tööle hakkab.

Ootused elektritootmisele panid Eesti Energia kahvlisse

Neljapäeval avaldatud raportis tõdetakse, et keskkonnanorme ei täideta ka Eesti Energiale kuuluvates elektrijaamades. Samas on neid jaamu vaja, et täita omaniku seatud ootust tagada Eestile 1000 megavati jagu juhitavat tootmisvõimsust.

"Eesti Energia keskkonnateenistuse sõnul on ettevõte sisuliselt "kahvlis". Ühelt poolt nõutakse elektrijaamade ebastabiilse töörežiimiga kasutamist, aga samal ajal keskkonnanõudeid muudetud ei ole," kirjutatakse raportis, kus viidatakse, et jaamade pidev sisse- ja väljalülitamine toob kaasa ka suuremad heitmed.

Eesti elektrijaam pakub kokku 860 megavatti, Balti elektrijaam 190 megavatti ja kõige uuem, Auvere elektrijaam, 270 megavatti totomisvõimsust. Balti elektrijaama hoitakse viimasel ajal nii-öelda külmas reservis, kuid sel talvel pannakse ta uuesti tööle. Üheltpoolt selleks, et tagada elektritootmine juhuks, kui desünkroniseerimise käigus midagi valesti läheb, teisalt selleks, et Narva linnale sooja pakkuda.

Eesti Energia kinnitusel täidab Auvere elektrijaam tänu viimaste aastate investeeringutele keskkonnanõudeid juba täna. Balti ja Eesti elektrijaamadega on olukord keerulisem. Selleks, et tänaste reeglite sisse mahtuda tuleb allapoole saada Eesti elektrijaama kolmanda, neljanda, viienda ja kuuenda ploki lämmastikdioksiidi ja vääveldioksiidi näitajad, samuti Eesti elektrijaama 8. ploki ja 11. ploki tolmuheide.

Keskkonnaministeeriumi kantsler Keit Kasemetsa sõnul on Eesti Energia seni öelnud, et ka elektrijaamades on võimalik keskkonnanõudeid täita.

"Seesama parim võimalik tehnoloogia, mille ettevõtted ise koos teadlastega on välja töötanud siiski tagab keskkonnanõuete täitmise. Lihtsalt neid tehnoloogilisi lahendusi tuleb rakendada. Selleks tuleb investeerida, et keskkonnanõuded oleks täidetud," sõnas Kasemets.

Uued tolmufiltrid maksaksid kokku 32 miljonit eurot

Selleks, et 8. ja 11. ploki tolmuheide langeks Auvere elektrijaama tasemele, läheb vaja uusi niinimetatud kottfiltreid.

"Tegemist ei ole kaubaga, mida poest ostad ja kohe endale korvi paned, vaid tegemist on projekteerimise ja spetsiaalehitusega," rääkis Karp. "Isegi, kui meil oleks täna selle investeeringu jaoks raha, oleks need kõige varem kohal kahe aasta pärast."

Mõlema ploki puhul nõuaks filtrite ehitamine ligi 16 miljoni eurost investeeringut ehk kokku läheks keskkonnanõuete püüdmine maksma üle 32 miljoni euro.

Karp ütles, et elektrijaamade puhul ei soovi Eesti Energia, et kehtivaid norme kuidagi muudetaks. Küll aga tuleb riigil ehk omanikul teha valik, kas investeering on mõistlik. Seda öeldes viitab ta riigi osaluspoliitika dokumendile.

"Seal on väga ilusti kirjas, et kui riik soovib, et ettevõte teatud ülesandeid täidab, siis peaks riik vastava investeerimisvõimekuse ettevõttele võimaldama," ütles Karp.

"On küsitav, kas on mõttekas 32 miljonit investeerida jaamadesse, millel on piiratud eluiga ja mis töötavad ainult mõnisada tundi aastas," sõnas Karp.

Küsimuse peale, kas ettevõttel siiski on seadusest tulenevaid võimalusi küsida endale leebemaid norme, vastas Karp, et see teema Eesti Energia jaoks ei tõstatu.

"Meie tahame neid seadusest tulenevaid norme täita ja me teeme nii palju parendustöid, kui saame omal jõul teha. Kui riigi poolt on soov nulltolerantsile, siis nulltolerantsi saab ainult läbi massiivsete lisainvesteeringute, mis töötavad ainult mõnisada tundi aastas," ütles Karp.

Vakra: keskkonnaamet on läinud jõulisemaks

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et kõik keskkonnanormid lepiti kokku juba aastaid tagasi.

"Kui on näha, et mingeid norme ei ole võimalik täita, siis mõistlik oleks tuua need esimesel hetkel laua peale ning rääkida nii rahandusministeeriumi kui ka kliimaministeeriumiga," sõnas Vakra. "See, et need asjad tulevad välja läbi eriraporti on igal juhul väga suur häbiplekk Eesti Energiale," lisas ta.

Samas ulatuvad paljud Eesti Energiaga seotud keskkonnaprobleemid aastate taha ning arvestades seniseid menetlusi ei saa need tulla keskkonnaametile üllatusena.

Vakra sõnul käib ametil Eesti Energiaga seoses kolm väärteomenetlust.

"Igaühes on võimalik teha maksimaalselt 400 000 eurot trahvi ja ma võin etteruttavalt öelda, et näiteks fenoolvee rikkumiste puhul jõuame me juba lähiajal rikkumisteni. Nii et kindlasti saab öelda, et keskkonnaamet on oma järelevalvet ja kontrolli aastatega parandanud ehk me oleme läinud selgelt läinud jõulisemaks," sõnas Vakra.

Neljapäeval avaldatud raporti valguses märkis rahandusminister Jürgen Ligi, et Eesti Energia võis aastate jooksul ka valeandmeid esitada. Sellele juhtis tähelepanu ka ettevõttes 2022. aastal valminud keskkonnariskide audit.

Kas valeandmeid päriselt esitati, saab Vakra sõnul öelda siis, kui keskkonnaamet on kätte saanud kõik eriraporti lisamaterjalid.

"Me oleme need uurijatelt välja palunud, me loeme need dokumendid läbi ja astume kõik vajalikud sammud. Kui vaja, esitame materjalid prokuratuuri, kui vaja teeme ise otsuseid," sõnas Vakra.

"Kui meil tuleb välja, et on esitatud valeandmeid või on muid rikkumisi, mida on keskkonnaameti järelevalve eest varjatud, siis loomulikult keskkonnaamet reageerib," lisas Vakra.