Eesti Energia vanad plokid saavad tootmispiiranguga turule tagasi
Eesti Energia, rahandusministeerium, kliimaministeerium ja keskkonnaamet proovivad leida lahendust, kuidas võiks Eesti Energia vanad elektriplokid taas turule tuua. Eesti Energia lubab neid töös hoida kuni 1500 tundi aastas, mistõttu võiksid neile rakenduda senisest leebemad keskkonnanõuded.
"On olemas praeguse seaduse ja määruse raamistikus 1500 tunni reegel vanematele plokkidele ja seda sama reeglit me ka sihime," ütles Eesti Energia tütarfirma Enefit Poweri juht Lauri Karp. Vanemate plokkide all peab Karp silmas Eesti elektrijaama kolmandat, neljandat ja kuuendat plokki.
Karp rääkis, et kolmapäeval kohtusid Eesti Energia esindajad keskkonnaameti, rahandusministeeriumi ja kliimaministeeriumi esindajatega ja osalistele edastati kiri, kus Eesti Energia toob välja täpsustavad punktid, mida soovib osapooltega koordineerida.
Kui keskkonnaamet Eesti Energia plaani heaks kiidab, saab energiafirma teisipäeval elektribörsilt Nord Pool ära võetud plokid turule tagasi tuua. "Me tahame, et tipukoormuse ajal nad teeksid oma parimat asja, mida nad oskavad, annaksid elektrit," ütles Karp.
Reformierakondlasest kliimaministri Yoko Alenderi hinnangul Eesti Energia vanemate plokkide tööle 1500 tunni aastapiirangu panemine nii, et neile rakenduvad leebemad keskkonnanõuded, tähendab seda, et varustuskindluse tagamiseks ei ole tarvis keskkonnanõudeid leevendada.
Alender märkis, et keskkonnaamet peaks Eesti Energia taotlusega tegeledes valima oma tegevustempot lähtuvalt sellest, et tegemist on elutähtsa teenuse osutamisega.
Eesti Energias riigi ehk omaniku esindaja rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et tuleb teha teatud kompromisse.
"Mulle on kinnitatud, et norme lõdvendama ei pea, aga viia kokku tehnoloogia ja normid on kindlasti vajalik küsimus. Küsimus on, kas seal varustuskindlusega seoses on vajalikud mingid lühiajalised kompromissid, sest elektrivarustus ei tohi katkeda ja selle tagamiseks on vaja varuvõimsusi, mis on keskkonnale kahjulikum kui pidev tootmine," rääkis Ligi.
Riigi kui omaniku ootuse järgi peab Eesti Energia tagama varustuskindluse tõttu 1000 megavatti juhitud tootmisvõimsust, kuid teise ootusena ei tohi Eesti Energia rikkuda keskkonnanorme. Kliimaministri sõnul selles mingit vastuolu ei ole, sest Eesti elektri varustuskindluse saab tagada siis, kui osa vanadest plokkidest ei tööta.
"Keskkonnanõuded peavad olema täidetud, neid leevendada varustuskindluse tagamiseks ei ole tarvis. Erikontrolli raportist selgus tõepoolest, et vajalikud otsused on jäänud tegemata. Täna me töötame selleks, et meil oleks kindlus, et lahendus on olemas lühikeses perspektiivis ja Eesti Energialt ootame loomulikult plaani, mis saab pikemas perspektiivis," rääkis Alender.
Teisipäeval teatas Eesti Energia elektribörsile Nord Pool, et võtab teadmata ajaks börsilt ära Eesti elektrijaama kolmanda, neljanda, kuuenda ja kaheksanda ploki, koguvõimsusega 693 megavatti. Turul jätkasid Eesti elektrijaama viies plokk võimsusega 173 megavatti ja Auvere elektrijaam võimsusega 274 megavatti.
Otsus tuli nädal varem ilmunud Eesti Energia erikontrolli raporti järel, kui kliimaministeerium oli ettevõttele kommunikeerinud, et keskkonnanõuete mittetäitmisele kehtib nulltolerants. Vanemate plokkide käivitamisel ja nende seiskamisel, kus lendub tavapärasest rohkem heitmeid, on ettevõttel keeruline keskkonnanõudeid täita.
Eesti elektrijaama kolmas, neljas, kuues ja kaheksas energiaplokk pääsevad kõrge tootmise omahinna tõttu turule väga harva. Näiteks kolmas ja neljas plokk on tänavu turule pääsenud kokku alla 150 tunni ja kuues plokk alla 200 tunni. Kaheksas plokk on pääsenud turule umbes 2000 tundi, eeskätt kõrgete hindade perioodil. Viimati 18. novembril, kui rivist väljas oli Olkiluoto 3 tuumajaam.
Seni on kehtinud vanematele plokkidele tootmisaja piiranguta keskkonnakompleksluba, mille lubatud heitmemäär on madalama ajapiiranguga tootmisüksuste heitmemäärast.
Toimetaja: Huko Aaspõllu, Toomas Pott, Merili Nael