Eesti Energia tootmisüksuste erikontrolli raport on keerukas juriidiline ja bürokraatlik tekst enam kui viiesajal leheküljel. Lühem kokkuvõte puudustest on toodud peatükis 2, sealhulgas keskkonnanõuete osas alapeatükis 2.1. Järgnevalt annan lihtsamas keeles ülevaate "punastest" rikkumistest, millele vaja kiiresti reageerida.

See raport käsitleb mitte viimastel aastatel enim tähelepanu pälvinud süsinikdioksiidi heidet ja kliimamõjusid, vaid õhku paisatavaid aineid, mis otseselt mõjutavad inimeste tervist ja elusloodust ning mida on tööstuslikult arenenud riikides normeeritud juba umbes pool sajandit.

Kuna raport keskendub keskkonnanormide rikkumisest tulenevale juriidilisele vastutusele Eesti Energia kui äriühingu vaates, siis vajab selgitamist, miks ettevõte peab neid norme täitma ja kuidas mõjutab inimeste tervist see, kui norme ei täideta.

"Punased" lõigud ütlevad, et õlitehaste (Enefit 140 ja 280) mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) heide õhku ületab suurelt keskkonnaloaga ette nähtud kogust ja kõigi elektrijaamade (Auvere, Eesti, Balti) vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste (st. tahma, lendtuha ja tolmu) heide ületas teatud päevadel maksimaalset normi, mis ööpäeva jooksul on lubatud õhku paisata.

Väärib tähelepanu, et selline olukord valitseb ka 2015. aastal valminud Auvere jaamas. NMVOC hulgas enim levinud on mootorikütuste, lakkide ja värvide lõhna põhjustavad ühendid, mida leidub ka põlevkiviõlis. Lämmastikoksiidid tekivad kõrge temperatuuriga põlemisel peamiselt õhulämmastikust ja vääveldioksiid väävlirikaste kütuste põlemisel.

Keskkonnalubades (nähtavad avalikus andmebaas Kotkas) määratud maksimaalsed lubatud heitkogused põhinevad ühelt poolt parimal võimalikul tehnoloogial ja teiselt poolt õhusaaste hajumisarvutusel, millega tehakse kindlaks, kas nende heitkoguste õhku paiskamisest põhjustatud saasteainete sisaldused õhus ületavad kusagil õhukvaliteedi piirväärtust.

Piirväärtus on kehtestatud nii, et inimeste tervis ei oleks ohus. Piirväärtused põhinevad ulatuslikel rahvatervise uuringutel, kehtivad kogu Euroopa Liidus ja kehtestatakse Eestis keskkonnaministri määrusega. Eesti valitsusel ei ole lubatud üleeuroopalist normi omatahtsi leebemaks muuta.

Kui keskkonnaloaga määratud heitkogused on ületatud, siis võib olla ületatud ka õhukvaliteedi piirväärtus, ehk õhusaaste ohustab inimeste tervist teatud kohtades väljaspool töötsooni, seal, kus tavainimesed elavad või liiguvad. Tuntud terviseriskide hulka kuuluvad näiteks südame- ja veresoonkonna haigused ja kopsuhaigused. Eriti tundlikud on mõnede krooniliste haigustega inimesed, näiteks astmaatikud.

Raportis on märgitud, et Eesti Energia elektrijaamu ja õlitehaseid käitav tütarettevõte Enefit Power on esitanud ja Eesti Energia juhatus kinnitanud ebaõigete keskkonnaandmetega aruandeid. Kui heited korstnatest ja väljalaskudest on tegelikkuses suuremad kui need andmed, millega tehti õhusaaste hajumisarvutused, siis ei ole enam kindlust, et inimeste tervist kaitsvad normid saasteainete sisaldusele õhus on täidetud.

Olukorra hindamiseks tuleks teha uued arvutused tegelike heitkogustega ja soovitavalt mõõta pisteliselt saastetasemeid arvutusest nähtuvates kriitilistes kohtades. Juhul kui piirväärtusi ületatakse, ei tohi keskkonnaamet lubada tootmise jätkumist senisel kujul ja senises mahus.

Eesti Energia 2023. aasta keskkonnaaruandes on toodud aastased heitkogused: 2500 tonni vääveldioksiidi (21 protsenti kogu Eesti heitest), 2700 tonni lämmastikoksiide (12 protsenti), 2000 tonni NMVOC (8 protsenti) ja 700 tonni tahkeid osakesi (8 protsenti). Need ained ei ole atmosfääris nii püsivad nagu süsinikdioksiid, vaid muunduvad keemiliselt või pestakse sademetega välja tundide kuni päevade jooksul, aga soodsatel tingimustel võivad need levida tuhandete kilomeetrite kaugusele.

Arvestades Eesti Energia osakaalu tõstavad suuremad heitkogused oluliselt kogu Eesti heitkoguseid, mõjutades rahvatervist mitte ainult tootmisüksuste lähiümbruses, vaid kogu Eestis ja kaugemalgi. See kaugmõju kujuneb paljude saasteallikate panustest, mille hulgas on nii suurtööstus, autoliiklus, kui eramute kütmine. Euroopa Liidu normid on suunatud sellele, et kõiki neid heiteid vähendada või vähemalt mitte suurendada.