Seekordset ÜRO kliimakohtumist on nimetatud finants-COP-iks, sest keskne teema on olnud raha. Arengumaad vajavad tuge, et kasutusele võtta keskkonnasõbralikumat tehnoloogiat ja paljud riigid vajavad raha, et leevendada juba tekkinud kliimamuutuste mõjusid.

COP 29 pidi lõppema reedel, aga lõppdokumendis ei jõutud kokkuleppele. Korraldaja Aserbaidžaan pakkus välja, et rikkamad riigid maksaksid 250 miljardit dollarit aastas, aga arenguriigid leidsid, et see ei ole piisav ning lükkasid dokumendi tagasi.

"Meie ootame suuremat pühendumust rahastamise, uue ühise eesmärgi osas, et aidata arengumaadel otseselt kliimamuutuste mõjuga toime tulla," lausus Malaisia keskkonnaminister Nik Nazmi Nik Ahmad.

Seejärel avaldasid Euroopa Liit, USA ja teised jõukad riigid valmisolekut maksta 300 miljardit dollarit aastas.

"Me täidame oma kohustusi, olles ajalooliselt suured CO2 õhkupaiskajad. See tähendab ka rahalist vastutust," ütles Saksamaa välisminister Annalena Baerbock.

Arengumaad ei pea Lääneriikide panust sellegipoolest piisavaks ja marssisid laupäeval saalist välja.

Kuigi kliimaeksperdid peavad seekordset kliimakonverentsi taas suureks pettumuseks, on riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Igor Taro sõnul ka meie huvides, et me arengumaadega kliimamuutuste teemal suhtleksime ja aitaksime neil enda elatustaseme parandamisel kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi

"Absoluutselt ei ole meie huvides, et väga kiire populatsiooni kasvuga Aafrika hakkaks globaalset kliimat kütma kivisöega. Kliimamuutused mõjutavad neid piirkondi kõige enam ja kui seal tekivad probleemid põllumajanduses või muudes valdkondades, siis rahvas läheb sealt liikvele nendesse piirkondadesse, kus on probleemid väiksemad, näiteks meie suunas," lausus Taro.