Oluline teisipäeval, 26. novembril kell 22.50:

- Ukraina tulistas esimest korda Venemaa lennuvälja ATACMS-i rakettidega;

- Ukraina peatas defektse laskemoona kasutamise;

- Valge Maja kinnitas Ukrainale antud luba tulistada Venemaa pihta ATACMS-rakette;

- Ühendkuningriik suurendas rakettide Storm Shadow tarneid Ukrainasse;

- Analüütikute andmeil on Venemaa edasiliikumine Ukrainas kiirenenud;

- Ukraina teatel ründas Venemaa rekordilise 188 drooniga;

- Rutte: NATO peab minema Ukraina toetamisel senisest kaugemale;

- Umerov arutas liitlastega Ukraina relvajõudude kiireloomulisi vajadusi;

- Saksa kindral: Venemaa eesmärk on koguda jõudu uueks agressiooniks;

- Pistorius: Euroopa suurendab sõjalist toetust Ukrainale;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1480 sõdurit.

Ukraina peatas defektse laskemoona kasutamise

Ukraina kaitseministeerium teatas teisipäeval, et hakkas pärast ajakirjanduses puhkenud skandaali uurima Vene vägede vastu kasutatud defektsete mürskude teemat ja peatas nende kasutamise.

Ukraina uudisteportaali Zerkalo Tõžnja andmetel on rindejoonelt eemaldatud vähemalt 100 000 Ukrainas toodetud 120-millimeetrist mürsku.

Seda arvu jagas pühapäeval ka Ukraina sõjaajakirjanik Juri Butussov, kes nimetas olukorda kuritegelikuks hooletuseks.

Teade tuli ajal, mil Ukraina kurnatud väed üritavad ohjeldada suuremate ja paremini relvastatud Vene vägede edasitungi riigi idaosas.

Ukraina eratelevisioon 1+1 teatas, et sõdurid hakkasid defektsete mürskude pärast muret avaldama novembri alguses, öeldes, et need ei plahvata, kiiluvad kinni ega taba sihtmärki.

Kaitseministeerium käsitles teisipäeval neid teateid oma avalduses, öeldes, et on lõpetanud nende kasutamise rindejoonel ja konfiskeerinud neist osa.

Mürskude kasutamine ja toimetamine lahingüksustele on ootele pandud kuni defekti põhjused on kindlaks tehtud, seisis avalduses. Defektne laskemoon asendatakse imporditud mürskudega.

Võimud on uurinud teateid anomaalsest tulistamisest umbes kaks nädalat, kuid üksikasju on peetud käimasoleva sõja tõttu tundlikuks, lisati avalduses.

Pärast seda, kui Venemaa ligi kolm aastat tagasi sissetungi alustas, on lääne sõjalisele abile toetuv Ukraina märkimisväärselt suurendanud oma kodumaist relvatootmist.

President Volodõmõr Zelenski ütles eelmisel nädalal parlamendile, et tema sõjast räsitud riik on tootnud üle 2,5 miljoni mürsu vahemikus 60-155 millimeetrit.

"Me suurendame seda tootmist," ütles ta.

Rutte: NATO peab minema Ukraina toetamisel senisest kaugemale

NATO peasekretär Mark Rutte ütles teisipäeval, et allianss peab minema senisest kaugemale Ukraina toetamisel Venemaa sissetungi tagasitõrjumisel.

"Oma ebaseadusliku sõjas Ukrainas kasutab Venemaa Põhja-Korea relvastust ja sõdureid, Iraani droone ja Hiina kahetise otstarbega kaupu oma kaitsetööstuse jaoks," ütles Kreekat väisav Rutte. "See on sõja ohtlik laienemine ja kindaheit üleilmsele rahule ja julgeolekule."

Hollandi ekspeaminister Rutte, kes sai NATO peasekretäriks oktoobris, kohtus Ateenas valitsusjuhi Kyriakos Mitsotakisega ja tänas teda Kreeka toetuse eest Ukrainale. Kreeka abi on sisaldanud relvastust ja laskemoona, aga samuti on aidatud koolitada hävituslennukite F-16 piloote ja tehnikuid.

"Meie toetusega on Ukraina püsinud sõjas, end me peame minema veelgi kaugemale, et muuta konflikti trajektoori," ütles Rutte.

Ukraina tulistas esimest korda Venemaa lennuvälja ATACMS-i rakettidega

Ukraina tulistas esimest korda Venemaal Kurski oblastis asuvat sõjaväelennuvälja USA-s toodetud ballistiliste rakettidega ATACMS, mis olid varustatud kobarlõhkepeadega.

Avatud allikatega töötavate analüütikute andmeid vahendanud Ukraina sõjandusuudiste veebiportaali Militarnyi andmeil tabasid Ukraina raketiväed ööl vastu esmaspäeva, 25. novembrit, ATACMS-rakettidega Venemaa taktikalise lennuväe baasi Kursk-Vostotšnõi.

Sündmuse kajastamisel näidati fotosid lennuvälja territooriumil toimunud plahvatustest, mille tekitasid kaks kobarmoonaga varustatud raketti M39.

Geolokatsiooni andmete kohaselt tabasid raketid lennukite, sealhulgas lahingulennukite seisuplatsi. Praegu pole teada, kas lennukid olid õhurünnaku ajal seal.

Footage shows ATACMS cluster munitions hitting Khalino airfield in the Kursk region. According to Russian sources, 8 ATACMS were launched overnight. Strikes reportedly also hit an S-400 position attempting to repel the attack. https://t.co/j0RvKbL9vE pic.twitter.com/s8uRRZSERz

— NOELREPORTS (@NOELreports) November 25, 2024

Raketitabamust kinnitas ka üks Venemaa sõjaväeblogija, kellel on sidemed õhuväega. Ta väitis, et Ukraina lasi välja kaheksa raketti, millest Vene õhukaitse püüdis vastata seitsmele. See väljend tähendab aga, et tehti katse seitset raketti alla lasta, mitte aga seda, et need katsed oleks õnnestunud.

Valge Maja kinnitas Ukrainale antud luba tulistada Venemaa pihta ATACMS-rakette

Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu strateegilise kommunikatsiooni koordinaator John Kirby kinnitas esmaspäeval toimunud briifingul, et Ukraina on saanud loa tulistada Venemaal asuvate sihtmärkide pihta USA päritolu rakette ATACMS.

Kirby sõnul muutis USA juhiseid ATACMS-rakettide kasutamise kohta, võimaldades ukrainlastel kasutada neid konkreetset tüüpi sihtmärkide tabamiseks.

"Praegu saavad nad kasutada ATACMS-e, et end kaitsta kohe, kui see on hädavajalik. Ja praegu toimub see arusaadavalt Kurski ümbruses, Kurski oblastis," rääkis Kirby.

Ta lisas, et jätab Ukraina kommenteerida ATACMS-i kasutamise ja sihtimisprotseduuride detailid ning selle, milleks nad neid kasutavad ja kui hästi neil läheb.

Kirby kommentaarid olid esimene ametlik kinnitus, et Ukraina sai loa kasutada USA rakette Venemaa vastu. Esimene teatatud ATACMS-i kasutamine Venemaal Brjanski oblastis tehti mitteametlikult eelmisel nädalal.

Pärast seda ähvardas Kremli liider Vladimir Putin lääneriike, kes lubasid Kiievil oma relvadega Venemaad lüüa, hoiatades vastulöökide eest.

Venemaa väitis, et Ukraina ründas veel kahel korral ATACMS-idega

Venemaa sõjavägi teatas teisipäeval, et Ukraina korraldas viimastel päevadel veel kaks rünnakut nende ala pihta USA tarnitud kaugmaarakettidega ATACMS.

Vastavalt 23. ja 25. novembril aset leidnud rünnakud korraldati Venemaa läänepoolses Kurski oblastis asuva sõjaväelise rajatise ja lennuvälja pihta, kus tekkis purustusi ka taristule, teatas Vene kaitseministeerium Telegramis.

Ühtlasi lubas Venemaa teisipäeval, et valmistab ette vastust Ukraina ATACMS-rünnakutele.

"Kättemaksutegevusi valmistatakse ette," väitis ministeerium.

Ühendkuningriik suurendas rakettide Storm Shadow tarneid Ukrainasse

Briti valitsus tarnis hiljuti Ukrainale täiendava partii tiibrakette Storm Shadow, teatas uudisteväljaanne Bloomberg teisipäeval anonüümsetele allikatele viidates.

"Asjaga kursis olevate inimeste sõnul toimetas Ühendkuningriigi valitsus hiljuti Ukrainale veel kümneid tiibrakette Storm Shadow," seisis teates, millele lisati, et sellest pole ametlikult teatatud.

Agentuur märkis, et need tarned tehti esimest korda peaminister Keir Starmeri ajal, kes lubas jätkuvalt Ukrainat selle sõjas Vene agressiooni vastu toetada. Raketid saadeti juba enne seda, kui USA ja Ühendkuningriik andsid hiljuti Ukrainale loa rünnata Venemaa territooriumil asuvaid sihtmärke.

Uute tarnete põhjuseks oli see, et Kiievis on kaugmaaraketid otsa saanud, ütlesid allikad.

G20 tippkohtumisel Brasiilias ütles Starmer, et tema valitsus kahekordistab oma toetust Ukrainale, kuid keeldus üksikasju avaldamast, meenutas Bloomberg.

Väljaanne märkis, et London ei ole öelnud, kui palju Storm Shadow rakette konflikti käigus Ukrainasse on saadetud.

Briti endine leiboristide liider Jeremy Corbyn nõudis hiljuti sotsiaalvõrgustikus X tehtud postituses, et tema erakonnakaaslane Starmer annaks parlamendile aru selle kohta, kas raketirünnakuid Venemaale sooritati ka Ühendkuningriigi tarnitud relvadega, ja ütleks Briti avalikkusele, kas see tähendab, et oleme nüüd sõjas tuumariigiga.

Analüütikute andmeil on Venemaa edasiliikumine Ukrainas kiirenenud

Vene väed on viimasel ajal Ukrainas edasi liikunud kõige kiirema tempoga pärast sõja alguskuude pealetungi ning lähenevad strateegiliselt tähtsale Kurahhove linnale, kasutades ära Ukraina vägede nõrkust, ütlesid USA-s tegutseva Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikud esmaspäeva õhtul avaldatud ülevaates.

"Vene väed on viimasel ajal edenenud oluliselt kiiremini kui kogu 2023. aastal," seisab ISW raportis.

Ülevaates tuuakse esile Vene vägede hiljutine edu Donetski oblastis Vuhledari (Ugledari) ja Velika Novosilka lähedal.

Vene armee on viimase nädala jooksul vallutanud Ukrainas peaaegu 235 ruutkilomeetrit, mis on 2024. aasta nädala rekord, selgub sõltumatu Venemaa uudistegrupi Agentstvo avaldatud raportist.

Agentstvo analüüsis Ukraina armeega tihedalt seotud rühmituse Deep State andmeid, mis uurib lahingumaterjali ja avaldab rindekaarte.

Sõjauuringute instituudi raport ja venemeelsed sõjaväeblogijad väidavad, et Vene väed viibivad juba  Kurahhoves, mis on hüppelaud olulise logistikakeskuse Pokrovski vallutamiseks. Deep State teatas esmaspäeval oma Telegrami sõnumirakenduses, et Vene väed on Kurahhove lähedal.

Agentstvo analüüsitud Deep State'i andmed näitasid, et Venemaa on Ukrainas vallutanud alates novembri algusest rohkem territooriumi kui terve oktoobriga, mis oli olnud kiireim alates 2022. aasta Venemaa sissetungi alguskuudest.

"Vene vägede edasitung Kagu-Ukrainas on suuresti Ukraina kaitseliinide nõrkuse kindlaks tegemise ja taktikalise ärakasutamise tulemus," ütlesid sõjauuringute instituudi analüütikud oma raportis.

Ukraina sõjaväel on ka raskusi sõdurite värbamisega ja uutele üksustele varustuse hankimisega, mistõttu president Volodõmõr Zelenski palub lääneliitlastelt pidevalt täiendavat sõjalist abi.

Zelenski on öelnud, et tema arvates on Venemaa presidendi Vladimir Putini peamisteks eesmärkideks kogu Donetski ja Luhanski oblastist koosneva Donbassi okupeerimine ning Ukraina vägede väljatõrjumine Kurski oblastist, kus nad on alates augustist kontrollinud osa sellest territooriumist.

Ukraina teatel ründas Venemaa rekordilise 188 drooniga

Ukraina teatas teisipäeval, et Venemaa ründas ööl vastu teisipäeva rekordilise 188 drooniga, millest Ukrainna õhukaitse tulistas alla 76 drooni.

Õhujõudude teatel kadus 96 drooni ilmselt elektroonilise tõrjetegevuse tõttu nende vaateväljast ja viis drooni suundusid Valgevene poole.

Vene droone tulistati alla Kiievi, Tšerkassõ, Kirovogradi, Tšernigivi, Sumõ, Harkivi, Poltaava, Žõtomõri, Hmelnitski, Vinnõtsja, Tšernivtsi, Ternopili, Rivne, Zaporožžja, Dnipro, Mõkolajivi ja Odessa oblastis.

"Kahjuks said tabamusi ka kriitilised infrastruktuurirajatised ning mitmes piirkonnas said kannatada era- ja kortermajad, mis olid tingitud droonirünnaku ulatusest," märkisid Ukiraina õhujõud.

Umerov arutas liitlastega Ukraina relvajõudude kiireloomulisi vajadusi

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov arutas videokonverentsil Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Ühendkuningriigi ja Poola kaitseministritega Ukraina relvajõudude kiireloomulisi vajadusi ja prioriteetseid abivaldkondi, vahendas uudistekanal Ukrinform.

"Liitlaste toetus muutub kiiremaks ja tõhusamaks. Ukraina kaitsjad peavad olema varustatud kõige vajalikuga Venemaa agressiooni lõpetamiseks," rõhutas Umerov.

Arutelu käigus vaatasid osalejad üle Ukraina kaitseväe kiireloomulised vajadused ja määrasid peamised toetusvaldkonnad.

"Loodame oma partneritele initsiatiivi meie brigaadide ja pataljonide varustamisel. Meil on juba edukas koostöö Prantsusmaaga, kes tagas ühe meie brigaadi väljaõppe ja varustas selle soomukitega," märkis kaitseminister.

Teine oluline toetusvaldkond on Ukraina õhutõrje tugevdamine talve eel.

Umerovi sõnul jätkab vaenlane katseid hävitada Ukraina kriitilist infrastruktuuri.

"Seetõttu vajame endiselt rohkem õhutõrjesüsteeme ja laskemoona," sõnas minister.

Tähtsuselt järgmine pakiline probleem on suurtükiväe laskemoon. Minister tänas Euroopa partnereid miljoni suurtükimürsu tarnimise eest, kuid märkis, et vaenlasega võrdse taseme saavutamiseks on vaja rohkem.

"Ukraina edendab koos liitlastega kodumaise kaitsetööstuse võimekust. Teeme ettepaneku, et vaba maailma riigid annaksid meile tehnoloogiaid ja sõlmiksid meie tööstusega strateegilised partnerlussuhted," rääkis Umerov.

Minister mainis, et Ukraina kavatseb 2022., 2023. ja 2024. aastal liitlasriikide antud abi üle vaadata.  "Peame tuvastama, millised Ukraina toetamise mudelid on olnud kõige tõhusamad ja neid suurendama," sõnas minister.

"Ukraina on ühtlasi avatud ka uutele algatustele, mis aitavad kiiresti täita meie sõdurite vajadusi aastal 2025. Peame tegutsema vapralt ja ühtselt. Ainult nii saame saavutada õiglase ja kestva rahu Euroopas," lõpetas Umerov.

Ukrinformi andmetel eraldavad näiteks rahvusvahelise droonikoalitsiooni liikmed sel aastal Ukraina relvajõudude toetuseks 1,8 miljardit eurot.

Saksa kindral: Venemaa eesmärk on koguda jõudu uueks agressiooniks

Saksamaa näeb märke sellest, et Venemaa on seadnud oma armeele eesmärgi on saavutada 2029. aastaks võimekus uue agressiooni korraldamiseks, sealhulgas NATO liikmete vastu, ütles Saksa kaitseministeeriumi planeerimisstaabi ja eriülesannetega Ukraina üksuse juht kindralmajor Christian Freuding.

"Meile on väga selge, et see, mis toimub Ukrainaga, võib juhtuda ka Saksamaa idanaabritega," ütles Freuding vestluses ajakirjanikega.

"Me teame, et 2029. aastaks, viie aasta pärast, on Venemaa relvajõudude eesmärk saavutada sõjalised võimed, mis võimaldaksid neil korraldada mis tahes uut agressiooni NATO territooriumi vastu. Oleme sellest täiesti teadlikud ja ka meie elanikkond on sellest üha teadlikum," rääkis Saksa kindral.

Freuding rõhutas, et Venemaa on praegu ja jääb ka lähitulevikus suurimaks ohuks Lääne-Euroopale ja Euroopale tervikuna.

Freuding mainis ka, et detsembris võib toimuda täiendav Ukraina kaitsekontaktgrupi kohtumine, võimalusena, et kõnelused toimuvad kõige kõrgemal tasemel.

Kindral teatas ka, et Saksamaa tarnib 2024. aasta lõpuks Ukrainale veel kaks IRIS-T õhutõrjesüsteemi.

Pistorius: Euroopa suurendab sõjalist toetust Ukrainale

Eurooplased suurendavad sõjalist toetust Ukrainale, lubas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius esmaspäeval pärast kõnelusi oma Briti, Prantsusmaa, Itaalia ja Poola kolleegiga, kus arutati, kuidas edendada Euroopa kaitsealaseid jõupingutusi Donald Trumpi Valge Majja naasmise eel.

"Meie eesmärk peab olema võimaldada Ukrainal tegutseda jõu positsioonilt," ütles Pistorius Berliinis ajakirjanikele pärast Euroopa viie suurima kaitsevõimekusega riigi grupi kohtumist.

Ukraina toetamise suhtes skeptilise Trumpi valimine USA järgmiseks presidendiks on lisanud Euroopale survet tugevdada oma rolli Kiievi relvastamisel, kui seni suurim rahastaja Washington peaks oma abi vähendama.

Mõni tund pärast Trumpi võitu, 6. novembril kohtunud Pistorius ja Prantsusmaa kaitseminister Sebastien Lecornu leppisid kokku korraldada kohtumine oma kolleegidega.

Poola kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysz rõhutas Berliinis ajakirjanikega rääkides Pistoriuse lubadust Kiievile rohkem abi anda.

"Euroopa peab oma jõupingutusi rohkem koordineerima, oma tegevusi ühtlustama, püüdma enam, et olla ka USA-le hea partner," ütles ta.

"Peame täna seda selgelt ütlema – Euroopa peab suurendama oma jõupingutusi Ukraina abistamisel, aga eelkõige selles, mis puudutab meie enda julgeolekut. Ilma suuremate kulutusteta, ilma et igas Euroopa ühiskonnas oldaks teadlikud ajast, milles me praegu elame, pole sel kõigel tähtsust," rääkis ta.

Pistorius teatas ka, et Wiesbadenis asuv NATO missioon võtab jaanuaris üle lääneriikide Ukrainale antava sõjalise abi koordineerimise. Seda sammu oodati juba kuid varem. Uue NATO missiooni julgeolekuabi ja väljaõpe Ukrainale (NSATU) asutamist peetakse sammuks, mis peaks abimehhanismi kaitsma Trumpi sekkumise eest.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1480 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 733 830 (võrdlus eelmise päevaga +1480);

- tankid 9435 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 19 256 (+20);

- suurtükisüsteemid 20 806 (+19);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1254 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1004 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 19 552 (+72);

- tiibraketid 2765 (+1);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 30 042 (+94);

- eritehnika 3683 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.