Oluline teisipäeval, 19. novembril kell 22.20:

- Ukraina ründas esmakordselt Venemaad ATACMS-idega;

- Zelenski: 2025. aasta otsustab Ukraina sõja võitja;

- Scholz Xil'e: Põhja-Korea sõdurite saatmine Ukraina sõtta on eskalatsioon;

- USA abivälisminister tunnistas Ukrainale rakettide kasutamise loa andmist;

- USA lubas lähipäevil teatada lisaabist Ukrainale;

- President Alar Karis kinnitas Vene agressioonisõja 1000. päeva täitumisel, et Eesti toetab jätkuvalt Ukraina vabadusvõitlust;

- Waltz: luba löökideks Venemaa pihta on samm eskalatsiooniredelil;

- Ekspert: kauglöökide loas saab olla kindel, kui raketid juba lendavad;

- Vene droonirünnak Hluhhivi ühiselamule tappis üheksa inimest;

- Borrell: Euroopa on lõpuks täitnud miljoni mürsu lubaduse;

- Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon teatas esmaspäeval, et leidis Ukrainas võetud proovidest pisargaasi jälgi ning see läheb vastuollu keemiarelvade kasutamise konventsiooniga;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1610 sõdurit.

Zelenski: 2025. aasta otsustab Ukraina sõja võitja

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval, et 2025. aasta on otsustav küsimuses, kes võidab sõja, mille Venemaa vallandas pea kolme aasta eest täiemahulisel kujul.

"Otsustavatel hetkedel – ja need saabuvad järgmisel aastal – ei tohi me lubada maailmal kahelda kogu meie riigi vastupidavuses. Ja praeguses faasis otsustatakse, kes võidab," ütles Zelenski sõja 1000. päeval Ukraina parlamendile.

Zelenski kõneles parlamendi ees pärast seda, kui Washington oli andud Ukrainale kauaoodatud loa kasutada USA kaugmaarakette Venemaa territooriumi ründamiseks.

"Lahing ei käi ainult Pokrovski, Kupjanski või mõne teise linna ja küla pärast, mitte ainult ühe või teise meie oblasti pärast. See on lahing kogu Ukraina pärast, kogu Euroopa ja kogu maailma korra või kaose pärast," ütles ta.

Venemaa on talve lähenedes tugevdanud oluliselt rünnakuid Ukraina linnadele ja saanud Põhja-Korealt üle 10 000 sõduri, kes lahingusse saata.

Diplomaatilisel rindel on pärast Donald Trumpi USA presidendiks valimist hakatud üha enam rääkima võimalikust rahuleppest.

Ehkki USA abi jätkumises ei ole kindlust, rõhutas Zelenski, et Kiiev ei tohi lasta mitte kellelgi teisel oma riigi tuleviku üle otsustada.

"See on sõda, mis otsustab kogu rahva saatuse. Ja mitte keegi ei tohi ega saa seda meie eest otsustada," ütles Zelenski.

Scholz Xil'e: Põhja-Korea sõdurite saatmine Ukraina sõtta on eskalatsioon

Saksa liidukantsler Olaf Scholz ütles teisipäeval Hiina presidendile Xi Jinpingile, et Põhja-Korea sõdurite lähetamine Ukraina-vastasesse sõtta Venemaa poolel võib konflikti süvendada.

Rääkides ajakirjanikega pärast Xi'ga kohtumist Rio de Janeiros G20 tippkohtumise veerelt, ütles Scholz: "Ma tõin välja Põhja-Korea sõdurite saatmise Venemaa sõtta Ukraina vastu, mis minu arvates on edasine eskalatsioon," ning lisas: "See peaks kõigile Aasias muret tegema."

Ukraina: Vene invasiooni keskkonnakahju ulatub 67 miljardi euroni

Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda on toonud kaasa 67 miljardi euro ulatuses keskkonnakahju ja viinud kasvuhoonegaaside heite järsu kasvuni, ütles teisipäeval Ukraina minister.

"Loodus on selle sõja vaikiv ohver," ütles keskkonnakaitse- ja loodusvarade minister Svitlana Hrõntšuk Bakuus toimuval kliimatippkohtumisel COP29.

Ukraina ründas esmakordselt Venemaad ATACMS-idega

Ukraina sõjavägi andis oma esimese löögi Venemaa territooriumile USA-lt saadud ballistiliste rakettidega ATACMS, vahendas väljaanne Meduza portaali RBC Ukraine, mis teatas sellest viitega Ukraina relvajõudude allikale.

Allika sõnul oli löök suunatud Brjanski oblastis Karatšovi linna lähedal asuvale sõjaväeobjektile. "Tabamus oli edukas," ütles ta.

Ukraina relvajõudude teatel rünnati Brjanski oblastis asuvat Vene laskemoonaladu. Ukraina väed andsid ööl vastu 19. novembrit löögi Vene logistikakeskuse arsenalile Brjanski oblastis Karatšovi linnas, edastas Ukraina relvajõudude peastaap.

Info rünnakust saabus üsna pea pärast seda, kui Venemaa võimud olid teatanud droonirünnakutest piirialal, kuid kinnitasid, et kahju ega inimohvreid ei olnud. Vene õhutõrje hävitas 19. novembril Brjanski oblasti territooriumi kohal 12 drooni, väitis Venemaa kaitseministeerium.

Samas teatasid Brjanski oblastis asuva Karatšovi elanikud sotsiaalmeedia vahendusel plahvatustest ja detonatsioonidest, sealhulgas väidetavast rünnakust sõjaväebaasile, nagu vahendas Vene meediaväljaanne Astra.

Ukraine may have used an ATACMS missile to hit a target inside Russia. An ammunition depot in the Bryansk region was attacked last night. The 67th arsenal in Karachev was hit by what locals claim was a missile and not a drone. Geolocated at 53.1449695086295, 34.95100736498948 pic.twitter.com/KbaMllaldQ

— raging545 (@raging545) November 19, 2024

Ukraina peastaabi teatel oli kella 2.30 paiku öösel kuulda 12 sekundaarset plahvatust. "Vene laskemoonaladude hävitamine Venemaa agressiooni peatamiseks Ukrainas jätkub," seisis Ukraina sõjaväe avalduses.

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu desinformatsioonivastase keskuse juht Andrii Kovalenko väitis, et rünnak oli suunatud Venemaa raketi- ja suurtükiväe peadirektoraadi 67. relvalao vastu.

Ametniku sõnul hoiti rajatises suurtükiväe laskemoona, sealhulgas Põhja-Korea laskemoona, liugpomme, õhutõrjerakette ja raketiheitjate laskemoona.

Karatšov asub Ukraina piirist umbes 130 kilomeetri kaugusel.

Pühapäeval sai mitteametlike allikate põhjal teatavaks, et Ameerika Ühendriigid on andnud Kiievil loa kasutada Ukrainale tarnitud kaugmaarakette ka Venemaa territooriumil paiknevate sihtmärkide ründamiseks.

Venemaa: Ukraina ATACMS-i rünnakud tähendavad sõja uut etappi

Kaugmaarakettide ATACMS kasutamine Ukraina rünnakuteks Venemaa territooriumile tähistavad "uut etappi Lääne sõjas" Venemaa vastu, ütles teisipäeval välisminister Sergei Lavrov.

"Me suhtume sellesse kui kvalitatiivselt uude faasi Lääne sõjas Venemaa vastu. Ja me reageerime vastavalt," väitis Lavrov Brasiilias G20 tippkohtumisel ajakirjanikele.

USA abivälisminister tunnistas Ukrainale rakettide kasutamise loa andmist

USA kaugmaarakettide kasutamise luba Venemaal asuvate sihtmärkide vastu võimaldab Ukrainal end kaitsta ja veenda Moskvat läbirääkimisi pidama või isegi Ukraina territooriumilt lahkuma, ütles USA läänepoolkera küsimuste abivälisminister Brian A. Nichols.

"Relvad, mida president Joe Biden on lubanud Ukrainal kasutada, annavad Ukrainale rohkem võimalusi end kaitsta ja loodetavasti võimaldavad Venemaa Föderatsioonil mõista, et Ukraina territooriumi hõivamiseks jõu kasutamine ei ole edukas ja võib-olla hakkab ta pidama läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ning veelgi parem oleks tal lihtsalt Ukraina territooriumilt lahkuda," ütles Nichols teisipäeval Brasiilia väljaandele O Globo antud intervjuus. Nichols vastas O Globo küsimusele, kas Ukrainale USA tarnitud kaugmaarakettide kasutamise loa andmine võib viia sõja eskaleerumiseni, vahendas Interfax-Ukraina.

USA kõrge diplomaat rõhutas, et sõda sai alguse Venemaa provotseerimata sissetungist Ukrainasse. "Konflikt Ukrainas võib lõppeda kohe, kui Venemaa viib oma väed Ukrainast välja ja austab Ukraina piire. See on alati nii olnud... Just nimelt nemad (Venemaa – toim.) omavad täielikku kontrolli selle üle, kas konflikt kestab või mitte," ütles abiriigisekretär.

Pühapäeval ilmus meedias nimetutele Ameerika ametnikele viidates teave, et USA president Joe Biden andis kaks kuud enne oma presidendi ametiaja lõppu Ukraina sõjaväele loa kasutada ATACMS-i süsteemi oma vägede kaitsmiseks Venemaa Kurski oblastis vastuseks Moskva otsusele tuua lahingusse Põhja-Korea väed.

USA lubas lähipäevil teatada lisaabist Ukrainale

Ameerika Ühendriigid teatavad lähipäevil täiendavast julgeolekuabist Ukrainale, ütles USA suursaadik ÜRO juures Linda Thomas-Greenfield esmaspäeval, kui ÜRO märkis ära teisipäeval täitub 1000 päeva Venemaa täiemahulise sõjalise sissetungi algusest Ukrainas.

Thomas-Greenfield kutsus ka teisi riike üles toetama Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski esitatud rahuvalemit. Tema sõnul peavad ukrainlased saama tagatise, mida nad väärivad.

Veelgi enam, rahu Ukrainas peab olema õiglane ja jätkusuutlik ning austama täielikult Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, rõhutas ta.

Venemaa peab oma kuritegude ja ÜRO põhikirja rikkumiste eest vastutama, märkis USA suursaadik.

Thomas-Greenfield kutsus ka Hiinat lõpetama sõja õhutamist Euroopa mandril ja Venemaa sõjaliste jõupingutuste toetamist.

"Ja lubage mul öelda, et kui see sõda on lõppenud, kontrollib suveräänne, iseseisev, demokraatlik Ukraina oma rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumi ja jätkab oma teed ühinemiseks Euro-Atlandi institutsioonidega nagu NATO," rääkis saadik.

Thomas-Greenfield ütles, et Ukraina toetamine USA kongressis ja mujal ei saa ega tohiks olla parteiline küsimus ning et demokraatia ja inimõiguste eest seismine on kõrgem politikaanlusest ja peaks kestma kauem kui ükskõik milline juht.

Karis: Eesti seisab Ukraina kõrval

President Alar Karis kinnitas Vene agressioonisõja 1000. päeva täitumisel, et Eesti toetab jätkuvalt Ukraina vabadusvõitlust.

"Tänane päev tähistab 1000 päeva kurbust, aga ka julgust – 1000 päeva vankumatut vaimu. See on vastupidavuse, kaotuste ja lootuse kainestav verstapost. Me austame langenuid. Eesti seisab Ukraina kõrval, toetades püüdlusi vabaduse, õigluse ja meie ühtse tuleviku saavutamise nimel. Au Ukrainale," ütles Karis sotsiaalmeedias tehtud postituses.

Today marks 1,000 days of sorrow, but also courage – 1,000 days of unyielding spirit. A sobering milestone of resilience, loss & hope. We honour those who have fallen. #Estonia stands with #Ukraine, pushing for freedom, justice & the chance of our united future. Слава Україні! pic.twitter.com/W1MGZySJQd

— Alar Karis (@AlarKaris) November 19, 2024

Teisipäeval, 19. novembril möödub 1000 päeva sellest, kui Venemaa alustas 2022. aasta 24. veebruaril täiemahulist sõda Ukraina vastu.

Waltz: luba löökideks Venemaa pihta on samm eskalatsiooniredelil

USA vabariiklane Mike Waltz, kellest järgmiseks presidendiks valitud Donald Trump kavatseb teha oma riikliku julgeoleku nõuniku, nimetas luba anda rakettidega ATACMS lööke Venemaal asuvate sihtmärkide pihta järjekordseks sammuks eskalatsiooniredelil.

Poliitik märkis, et president Joe Bideni administratsioon tühistas keelu löökidele Venemaa territooriumi pihta vastuseks Põhja-Korea relvade ja kümnete tuhandete sõdurite saatmisele Ukraina rindele.

Fox Newsi eetris esinenud Waltz nimetas ka muid selle sõja eskalatsiooninäitajaid: "Nüüd teatab Lõuna-Korea, et võib ühineda [sõjategevusega]. Hiina ostab Iraanilt naftat sentide eest. Iraan kasutab seda rakettide ja droonide saatmiseks Venemaale, mis seejärel tabavad Ukraina kriitilist taristut."

Tema sõnul on luba löökideks Venemaa pihta taktikaline areng, samas kui Trump on väidetavalt keskendunud suurele strateegiale sõja lõpetamiseks. "Kuidas saada mõlemad pooled laua taha, et see sõda lõpetada? Mis on lepingu aluseks ja kes selle laua taga istub? Selle kallal hakkame president Trumpiga kindlasti tööd tegema," lisas ta.

Ekspert: kauglöökide loas saab olla kindel, kui raketid juba lendavad

Seda, et Ukraina on saanud loa kasutada löökideks Venemaa territooriumi pihta 300-kilomeetrise tegevusraadiusega rakette ATACMS, saab kindlalt öelda alles siis, kui need raketid päriselt Venemaa poole lendavad, vahendas portaal Unian teisipäeval sõjalise eksperdi, Ukraina kaitseväe reservpolkovniku Roman Svitani öeldut. 

Tema sõnul võib olla tegemist infooperatsiooniga, et Vene diktaator Vladimir Putin "jookseks läbi rääkima".

"Seda on juba juhtunud – kui nad teatasid lennukite üleandmisest meile ja muust taolisest. Nüüd võib olukord olla sarnane.... Niipea kui ilmus teave, et saime selle loa, sõitis Putin kohe Kremlisse. See tähendab, et kui neid rakette pole veel kasutatud, võib ta proovida seda luba tühistada ja midagi vastu pakkuda," usub analüütik.

Samal ajal ütles Svitan, et kui Ukraina jõuab Venemaa territooriumil neid relvi kasutada, on Trumpil raske seda õigust piirama hakata, sest see juba leiab aset ja kõik tema argumendid saavad olema tühised.

"Kui ta ei taha kasutada oma vanu argumente ja lihtsalt blokeerib selle loa, siis osaleb ta otseselt Ukraina okupeerimises, Ukraina rahva genotsiidis. On ebatõenäoline, et ta läheb selle peale," leidis Svitan. 

Vene droonirünnak Hluhhivi ühiselamule tappis üheksa inimest

Vene õhurünnaku tagajärjel Sumõ oblastis Hluhhivis asuvale ühiselamule hukkus vähemalt üheksa inimest, kuid kardetavasti see arv kerkib veel, teatas Ukraina päästeteenistus teisipäeval.

"Hluhhivis kasvas hukkunute arv üheksa inimeseni, kellest üks oli laps. Üksteist sai vigastada, sealhulgas kaks last, rusude all on tõenäoliselt neli inimest," seisis teenistuse Telegrami teates.

"Eile õhtul tabas Hluhhivit droon, mis hävitas ühe õppeasutuse ühiselamu," ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi varem teisipäeval.

Teate kohaselt varises Hluhhivis venelaste Shahed-tüüpi ründedroonilt tabamuse saanud viiekorruseline elumaja pea täielikult kokku.

Varem teatati kuue, siis seitsme, seejärel kaheksa inimese surmast.

Borrell: Euroopa on lõpuks täitnud miljoni mürsu lubaduse

Euroopa Liit on lõpuks täitnud oma lubaduse anda Ukraina kaitseväele üle miljon mürsku, ütles EL-i välisteenistuse juht Josep Borrell. Algatuse initsiaator oli Eesti ning EL-i riigid leppisid selles kokku eelmise aasta 23. märtsil lubades siis küll täita võetud kohustus 12 kuu jooksul.

Borrelli sõnul on Kiiev saanud Euroopa partneritelt relvi juba 45 miljardi euro väärtuses ning liitlased koolitavad talve lõpuks välja ka 75 000 Ukraina sõdurit. Samas leiab Borrell, et praegune toetuse tase on olukorra parandamiseks lahinguväljal siiski ebapiisav.

"Me anname Ukrainale küllalt, et vastu pidada, ja mõnikord isegi vähem, samas kui Venemaa on seadnud kogu oma majanduse sõjaaja rööbastele ning loodab Põhja-Korea ja Iraani tingimusteta toetusele. Peame oma abi suurendama ja loobuma punaste joonte kehtestamise poliitikast Ukraina kaitsjatele," rõhutas Euroopa Komisjoni välispoliitika kõrge esindaja.

Ta märkis, et ukrainlased vajavad hädasti rohkem õhutõrjet ja laskemoona, aga ka kaugmaarelvi ning luba löökideks sügavale Venemaa territooriumile.

"Jah, Euroopa riigid võiksid teha rohkem. Kui me arvestame oma sõjalist abi elaniku kohta, siis see on alla kahe euro ühe eurooplase kohta. Muidugi on Ukraina vabadus ja Euroopa julgeolek palju rohkem tassi kohvi nädalas. Venemaa võit läheks Euroopale kahtlemata palju rohkem maksma," lisas ta.

Keemiarelvade järelevalve leidis Ukrainast keelatud gaasi jälgi

Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) teatas esmaspäeval, et leidis Ukrainalt saadud mürsukestadest ja pinnasest võetud proovidest pisargaasi jälgi ning see läheb vastuollu keemiarelvade kasutamise konventsiooniga.

"Nende proovide analüüsi, mille viisid läbi kaks OPCW määratud laboratooriumi, tulemused viitavad, et nii mürskude kui pinnase proovid sisaldasid rahvarahutuste ohjeldamiseks kasutatavat ainet nimega CS," märkis organisatsioon avalduses.

Rahutuste ohjeldamiseks kasutatavate ainete, näiteks pisargaasi kasutamine sõjapidamise meetodina on keelatud vastavalt keemiarelvade konventsioonile, mis on OPCW järelevalve all olev massihävitusrelvade leviku tõkestamise leping.

Ukraina oli palunud agentuurilt võimaliku keemiarelva tuvastamisel abi ning see lähetas sinna oma uurimisrühma. Meeskonnal ei olnud volitust kedagi keemiarelva kasutamises süüdistada, kuid Ukraina ja USA on öelnud, et Venemaa on kasutanud vastase kaevikute puhastamiseks ebaseaduslikult pisargaasi.

Pisargaas ei ole surmav, kuid põhjustab ajutist silmade ja hingamisteede ärritust.

OPCW meeskond vaatas üle digitaalsed failid, sai vahetutelt tunnistajatelt ütlused ja testis rindejoonel asuvast kaevikust võetud kolme näidist, öeldakse kokkuvõttes.

Kahe sõltumatu labori proovide analüüs näitab, et nii kaitsekraavist kogutud granaat kui ka selle kõrval olevast tumedast pritsmest kogutud pinnaseproov sisaldasid massirahutuste ohjeldamiseks kasutatavat 2-klorobensülideenmalononitriili, mida tuntakse CS-gaasina.

Tulemusi arutatakse eeldatavasti järgmisel nädalal Haagis toimuval OPCW 193 liikmesriigi kohtumisel.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1610 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 724 050 (võrdlus eelmise päevaga +1610);

- tankid 9382 (+17);

- jalaväe lahingumasinad 19 092 (+33);

- suurtükisüsteemid 20 632(+46);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1252 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 999 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 19 111 (+38);

- tiibraketid 2754 (+1);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 29 548 (+120);

- eritehnika 3672 (+17).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.