Õiguskantsler ja laste ombudsman Ülle Madise algatas oktoobris menetluse, et kontrollida, kas ühe avalikkuses tuntud paari lapse ühelt vanemalt teisele vanemale üleandmisel tekkinud rüseluses tagasid kohal viibinud ametnikud kõik võimaliku, et last kaitsta.

Nüüdseks on õiguskantsler oma analüüsi lõpetanud ning "Vikerhommikus" kommenteeris selle järeldusi õiguskantsleri kantselei laste ja noorte õiguste osakonna juhataja Andres Aru, kes tõdes teema alustuseks, et last kahjustab enim vanematevaheline konflikt ning täiskasvanud peaks suutma erimeelsused lahendada omavahel.

"Kui asi läheb kohtumenetluseni, on täiskasvanute ülesanne tagada lapse turvalisus ja heaolu. Praegu nägime, et vigu tegid pea kõik täiskasvanud, kes selles protsessis osalesid," nentis Aru.

Menetluse tinginud konkreetset juhtumit kommenteerides ütles Aru, et selles olukorras on selge vanemate vastutus.

"Mõlemal vanemal oli selles protsessis võimalusi astuda samm tagasi ja olukord poleks läinud lapse jaoks nii halvaks, nagu ta läks. Meie vaatasime olukorda just lapse heaolu seisukohast ja leidsime tagantjärele vaadates puudusi, mida saanuks ka ametnikud teha teisiti selles keerulises olukorras, et laps oleks saanud end paremini tunda. Aga me anname ka aru, et meil oli aega seda rahulikult tagantjärele analüüsida, aga ametnikud pidid tegutsema kiiresti ja kohapeal otsustama."

Aru selgitas menetluse taustana, et sarnaseid perevaidlusi lahendab kohus ja õiguskantsler ei saa sekkuda kohtumenetlusse. Küll aga sai õiguskantsleri kantselei vaadata, kuidas korraldada kohtulahendite täitmine ja tagada lapse huvid.

"Me näeme, et olukorda võiks parandada. Tegime ettepaneku nii justiits- ja digiministrile kui ka sotsiaalkaitseministrile analüüsida, kas oleks vaja täiendada täitemenetluse seadustikku selliselt, et kohtutäituri ja lastekaitsetöötaja ülesanded ja vastutus oleks sellistel juhtudel paremini kirja pandud ja rollid selgemad," sõnas Aru.

Ta lisas selgituseks, et lastekaitsetöötaja kutsutakse alati täitemenetluste juurde, et tagada lapse heaolu lapse üleandmisel ja lapsega suhtlemist puudutavate kohtulahendite täitmisel. Ent praegu pole Aru sõnul seadus selles osas piisavalt selge, kas lastekaitsetöötaja saaks mingis olukorras öelda "Stopp!", me nüüd peatame selle, asi on läinud liiga kaugele, see on lapse jaoks traumeeriv ning olukorra lahendamine tuleb lugeda ebaõnnestunuks.

Samuti soovitab õiguskantsler oma analüüsis, et sotsiaalkindlustusamet võiks koostada abistava juhendmaterjali lastekaitsetöötajatele, millistele küsimustele mõelda ja kuidas ette valmistada sellist lapse üleandmist ühelt vanemalt teisele.

Kuna kõnealusel juhtumil said avalikkuse meelepahaga tugevalt pihta kohaliku omavalitsuse ametnikud, soovitab õiguskantsler justiits- ja digiministril ning sotsiaalkaitseministril analüüsida ka seda, kas oleks vaja muuta täitemenetluse seadustikku  selliselt, et vajaduse korral teeks kohtutäitur ettepaneku lapse ajutiseks turvakodusse paigutamiseks kohtule, mitte valla- või linnavalitsusele.

Oktoobri alguses jõudis Eesti sotsiaalmeediakanalitesse ühe avalikkuses tuntud paari, kelle lapsehooldusprotsessis on jõustunud kohtuotsus, lapse üleandmist kujutav video. Lapse ema jagatud videos oli näha, kuidas lastekaitsetöötajate ja politsei juuresolekul üritatakse paari ühist last anda üle isale. Laps ei olnud nõus vabatahtlikult isaga kaasa minema. Lapse üleandmisel tekkinud rüseluse tõttu eraldati laps vanematest ja ta viidi ajutiselt turvakodusse. Praeguseks on laps üle antud isale. Videoklippe toimunust jagati sotsiaalmeedias ja paljud seda näinud inimesed olid selle sisust häiritud.