Eesti on väikeriigina joondunud julgeolekuküsimustes oma suurima liitlase järgi lihtsal põhjusel – enesealalhoiuinstinktist. Häda korral tuleb kõige tõenäolisem kaitse meile suurimalt NATO liitlaselt USA-lt, mistõttu me ei peaks neid suhteid proovile panema. Me ei peaks kiirustades ega automaatselt arvestama kõiki Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) määratlusi ja otsuseid – eriti, kui need meie riiklikke huve kahjustavad.

Just seetõttu ei tohiks Eesti mingil juhul minna rutakalt toetama ICC otsust vahistada Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ja kaitseminister Yoav Gallant. Sellega ei ole meil midagi võita, kaotada on head suhted nii USA kui ka Iisraeliga.

Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul puudub õigus Iisraeli üle kohut pidada, kuna Iisrael ei ole ühinenud Rooma statuudiga.

ICC määratleb Palestiina Autonoomiat riigiks ja õigustab oma tegevust seoses sellega. Eesti ei ole tunnustanud Palestiina Autonoomia staatust riigina, mistõttu see otsus ei haaku meie juriidiliste määratlustega.

Alan Dershowitz, endine Harvardi professor ja USA tunnustatud õigusteadlane, on nimetanud ka veel ühe põhjuse, miks Iisraeli juhte ei tohiks selliselt kohelda: Rahvusvaheline Kriminaalkohus loodi otsustama selliste riikide asju, millel endal puudub kompetentne õigusmõistmise võimekus. Iisrael on demokraatia, kes suudab oma juriidilised otsused ise teha.

Moraalse külje pealt tuleks arvestada, et Iisrael tegeleb enese kaitsmisega ülisuure ja võimsa terroristliku Iraani rahastatud rühmituse vastu. Iraan koos oma käepikendustega ründab Iisraeli riiki kolmest küljest korraga ning terroristlikud rühmitused kasutavad südamerahus oma elanikke inimkilbina. Hizbollah kasutab muuhulgas Venemaa relvastust.

Selles küsimuses on ebamoraalne ja vale alustada kohtuasja ennast kaitsva riigi vastu ja seda veel terroristide tunnistuste alusel.

Küüniline on anda sama süüdistus terroristidele ja ennast terroristide igapäevase pommitamise eest kaitsva riigi juhtidele.

Lisaks kõigele muule, on Eesti suhted nii Iisraeli kui ka USA-ga midagi väärt. Sõpradele sellisel moel "nuga selga lüüa" ei lööda. Eesti peab oma liitlasi hoidma.

Hollandi välisminister ei ole oodatud enam Iisraeli, kuna ta ütles, et Iisrael peaks alluma ICC korraldusele. Mis põhjus on Eestil midagi sellist üldse väita? Miks me üldse peaksime kiirustama oma arvamusega? Kelle käest me selle eest kiitust küsime? Kas ametist lahkuva EL kõrge välisesindaja, sotsialisti Josep Borrelli käest?

Ka oleks targem oodata erinevate rahvusvahelise õiguse juristide argumente selles küsimuses. Teema on õhus ja iga päevaga lisandub uusi ja häid argumente.

Ka see on oluline, et Eesti ei teeks oma "seaduskuulekusega" terroristidele teenet. Õigem on keerulisel ajal sõpradega kokku hoida. 

Ekspertiis ja kaasamine enne otsuseid

Eestis on riigikogu, kus on väliskomisjon ja Eesti-Iisraeli parlamendirühm. Miks välisminister ei võta enne ruttamist kuulda ka nende seisukohta nii olulisel teemal? Küsimus on ju riikidevahelistes suhetes, mida ei tohiks kergelt jalge alla tallata.

Küsimus on ka selles, kas välisministril on õigus Iisraeli kohta oma isiklikku arvamust avaldada. Hea toon see pole, sest küllap võetakse Margus Tsahkna väljendatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamisotsuse toetamist Iisraeli poolt Eesti valitsuse seisukohana, kuigi praegu see ongi vaid veel lihtsalt ministri jutt. Sestap peaks välisminister väljendama riigi seisukohti ja hoiduma muust.

Üldiselt ei ole väikeriigil tark keerulistes küsimustes seisukohti rutakalt kujundada. Välisminister peab olema diplomaat ja vastutama, enne mõtlema ja kindlasti mitte tormama. Selliseid asju tuleb rahulikult võtta ja enne kommenteerima ruttamist rahvusvaheliste ekspertidega kõik juriidilised aspektid läbi arutada. Praegu toimuvad kogu maailma suurimates mõttekodades sel teemal alles analüüsid. Tark ei torma.

Kahjuks tegi kärsitu välisminister Margus Tsahkna koos kohe ametist lahkuva Leedu välisminister Gabrielius Landsbergisega koos avalduse. Iisraeli peaministri ja kaitseministri vahistamisotsust kommenteerides näitas Tsahkna, et tal puudub küpsus ja delikaatne maailmatunnetus.

Keegi ei nõudnud välisministrilt täna neid sõnumeid, mis puudutavad ICC vahistamismäärust. Ei ole ju Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu siia praegu tulemas, et Eesti seisukohad tuleks kohe välja öelda.

Õigus oma riiki kaitsta on Eesti huvides

Lõpetuseks tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsuse kõrval näeb asi välja ääretult kahjulik, õõnestades rahvusvahelise õiguse ja kohtu enda autoriteeti. Rahvusvahelise õiguse õõnestamine sel moel ei ole Eesti huvides.

Rahvusvahelise õiguse kehtivust õõnestab see põhjusel, et 2023. aasta 7. oktoobril langesid Iisraeli riik ja rahvas terroriorganisatsiooni Hamas ja tema liitlaste provotseerimata terroristliku rünnaku alla. Terroristid rikkusid kõiki sõjapidamise norme, rahvusvahelist humanitaarõigust ning Iisraeli ja Palestiina Vabastusorganisatsiooni vahelisi lepinguid.

Iisraeli poole näpuga näitajad ei ole tõenäoliselt aru saanud, milles on probleem või on lihtsalt poliitiliselt nii kaldu, et eelistavad teadlikult terroriste demokraatiale. Selles küsimuses ei ole tegemist poliitilise eelistusega, vaid kuritegeliku ja terroristlikke meetodeid kasutava maailma ees silmade sulgemisega.

Iisraeli riigil peab jääma õigus oma riiki ja rahvast kaitsta. Ka Eesti huvides on äärmiselt oluline, et see vääramatu õigus oleks igal rünnaku ohvriks sattunud riigil.