Agressorriikide kodanike hääleõigus Eesti kohalikel valimistel ei ole õiglane - see on peamine argument, millega algatajad põhjendavad riigikogu menetluses olevat põhiseaduse muutmise ettepanekut. 

Õiglus on üks põhiseaduse alusväärtustest ja nii võib jääda mulje, et riigikogu enamus viib otseselt ellu põhiseadusega kaitstud elukorraldust. Ometigi pole olukord nii lihtne, kui see võib esmapilgul paista. Põhiseaduse muutmisel tuleb kaaluda muudatuse mõju riiklusele tervikuna, eriti riigi sisemise ja välise rahu kindlustamisele, mis on vajalik Eesti kui rahvusriigi püsimiseks.

Kas suure hulga mittekodanikest püsielanike hääleõiguse tühistamine suurendab Eesti julgeolekut? Vaevalt, vähemalt veenvaid tõendeid selle kohta pole esitatud. Pigem suurendab see samm seni hääleõigust omanud inimeste trotsi ja pettumust Eesti riigi suhtes, muutes nad "kergeks saagiks" meie vaenlastele. 

Teine oluline väärtus, mida põhiseadus kaitseb, on demokraatia. Kõigi püsielanike hääleõigus kohalikel valimistel on põhiseaduslik tagatis kohalikule demokraatiale. Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslik korraldus lähtub arusaamast, et kohalik võim ei ole riigivõimu käepikendus (nagu see oli 1938. aasta põhiseaduses), vaid seaduse alusel iseseisvalt tegutsev võim kohaliku elu korraldamiseks. Orwelllikult silmakirjalik on väita, et püsielanike hääleõiguse kitsendamine on demokraatia huvides, nagu eelnõu seletuskirjas must-valgel seisab.

Ja kolmas, vast kõige olulisem, on analüüsida kavandatavat muudatust suhtes sellise põhiseaduse alusväärtusega nagu seda on vabadus. Just vabadus kui väärtus on teadlikult seatud esikohale Eesti Vabariigi põhiväärtuste kolmikus - VABADUS, ÕIGLUS, ÕIGUS.  

Põhiseaduse tegemise ajal oli eesmärgiks mitte üksnes vaba riigi ülesehitamine, vaid ka vabade inimeste ühiskond. Nõukogude ajast tulnutena olime teravalt tunnetanud mitte ainult rahvusliku, vaid ka isikliku vabaduse puudumist. Põhiseadus kehtestab igaühe õigused ja vabadused vabas ühiskonnas elamiseks ja tegutsemiseks.

Mittekodanike valimisõigus kohalikel valimistel on üks vaba ühiskonna toimimise tingimustest. Seega on riigikogu astumas eemale vaba ühiskonna ideaalist, tehes valiku suletuse kasuks. Seda võib õigustada maailmas toimuvaga, aga küsimus on kõigepealt meis endis - kas tahame tõepoolet muuta põhiseadusega valitud kurssi või oleme rahvana hoopis mängukanniks erakondlikus poliitikas, kus loetakse kokku häältesaagist järgmise aasta kohalikel valimistel?