Jaanus Karilaid: Kremli ruuporid tuleb Eestist eemal hoida

Veebruaris 2022 alanud Venemaa agressioon Ukrainas seab kahtluse alla igasuguse õiguse anda Vene kodanikele Eesti valimisõigus. Vene kodanik, kes tunneb ennast rohkem Eesti kui Venemaa patrioodina, mõistab seda poliitilist valikut ning ootab kannatlikult hetke, mil saab võtta Eesti kodakondsuse, kirjutab Jaanus Karilaid.
26. märtsil saab riigikogu istungist poliitiline lakmuspaber, mis näitab, kas Eesti on valmis täitma oma põhiseaduslikke eesmärke ja tugevdama riigi eestistamise motiivi.
Põhiseaduse muudatused ning kirikute ja koguduste seaduse täiendused toovad esile meie rahvuslikud väärtused ja julgeoleku. Venemaa, mis on harjunud oma probleeme lahendama toore jõu, manipuleerimise ja surve kaudu, on oma naaberriikidesse istutanud omamoodi "pehmed jõukolded". Need "pehmed jõud" ei ole midagi muud kui teatud sotsiaalmeediatöötajad, poliitilised mõjutajad ja muud venekeelsed seltskonnad, kes teenivad huve, mis ei kattu eesti keele ja kultuuri kestmisega läbi aegade.
Kremli klakööride tegutsemisulatuse kitsendamine Eestis eeldab otsuseid riigikogus. Eestikeelne kool ja punamonumentide eemaldamine on sammud edasi, aga tõeline väljakutse seisneb hoolitsemises, et mis meile siin omane ja tähtis on, jääks alles.
Oleme eemaldanud meie maastikult Venemaa sõjaväe jälgid jäänused, nüüd on aeg puhastada Eesti ühiskond ka kõikvõimalikest venekeelsetest agressioonivõrgustikest ja tagada, et kõik, kes meie riigis elavad, järgivad meie seadusi ja kultuuri. Eriti oluline on loobuda kõikidest sidemetest tapatalgute õigustamisega, mis on seotud Kirilli ja tema vägivaldse mõtteviisiga.
Me ei saa otseselt ja kiiresti vabastada Ukrainat, kuid Eesti peab suutma korrastada oma koduõue. Meil tuleb kehtestada reeglid, mis kaitsevad meie riigi huve ja väärtusi. Kõik muu, sealhulgas jutt usuvabaduse piiramisest, on vale ja teenib salakavala idanaabri huve. Õigeusu kogukond Eestis on alati olnud osa meie ajaloost, kuid me ei luba sõjaõigustajat Kirilli ega tema mõju Eestis. Tuletame meelde, Konstantinoopoli patriarh on ajalooliselt olnud õigeusu vaimulik juht, kuid Stalin allutas Eesti õigeusukogudused jõhkralt Moskva kontrollile.
Eestis on oluline, et õigeusu kogukond saaks oma usku vabalt praktiseerida, ent samal ajal tuleb kehtestada selge piir nendega, kes õhutavad vaenu ja õigustavad sõjakuritegusid. Patriarh Kirill, kes on olnud otseselt seotud Venemaa valitsuse tegevuse ja Vladimir Putini sõnumite edastamisega, ei ole oodatud Eestisse.
Õigeusklike kogukond olnud osa Eesti viimase paarisaja aasta kultuurist ja traditsioonidest, kuid Venemaa juhid püüavad seda usulist praktikat kasutada oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Kirilli mõju Eestis tuleb lõpetada, et vältida Eesti õigeusu kogukonna kaaperdamist välisriigi poolt.
Me ei luba võõrvõimude kontrolli meie usuvabadusele. Õigeusku võib praktiseerida igaüks, aga isegi kaudse tõlgenduse läbi pole lubatud olla seotud Moskva niidistikuga. Koguduste distantseerimine Moskvast omab sümboolset ja sisulist tähendust. Sulgeda tuleb kõikvõimalikud potentsiaalsed mõjutuskanalid.
Taastame Eestis lõhutud õigeusulised traditsioonid, mis lasevad oma usku vabalt praktiseerida. Veebruaris 2022 alanud Venemaa agressioon Ukrainas seab kahtluse alla igasuguse õiguse anda Vene kodanikele Eesti valimisõigus. Iga kodanik peab olema lojaalne oma riigile. Vene kodanik, kes tunneb ennast rohkem Eesti kui Venemaa patrioodina, mõistab seda poliitilist valikut ning ootab kannatlikult hetke, mil saab võtta Eesti kodakondsuse.
Kahjuks ei ole Eesti eestistamine kulgenud nii kiiresti, kui normaalne eestlane oleks soovinud. Kõik need aastad on olnud täis takistusi ja üks neist oli OSCD vähemusrahvaste ülemvolinik Max van der Stoel. Tema vasakpoolsus, sotsiaaldemokraatlikud arusaamad ja pidev survestamine on olnud üks suuremaid takistusi meie eestistamisele.
Van der Stoeli kriitika ei olnud mitte ainult ebaõiglane, vaid ka raiskas väärtuslikku aega, mida oleksime saanud kasutada Eesti rahvuslikkuse tugevdamiseks. Lisaks sellele on sisepoliitilised liidrid ning erakonnad olnud sageli liiga ettevaatlikud, kartes vastuseisu ja rahutusi. Meie võimaluste aken on olnud kitsas, kuid kindlasti mitte suletud.
Kolmandaks tuleb arvestada ka nn poliitilisi väristajaid, kes räägivad Venemaa tuumavõimsusest ja rahvaarvust, püüdes meid hirmutada. Need, kes kirjeldavad Venemaad vägevamana, kui peaksime kuulama ja uskuma, ohustavad meie iseseisvust ja enesekehtestamise õigust. Meie eesmärk ei ole astuda teiste riikide varju ega kohanduda Venemaa tahte järgi. Meie eesmärk on vaba ja sõltumatu Eesti, kus kehtivad meie reeglid ja meie väärtused.
Aega ei ole rohkem raisata. On aeg püsida kindlalt Eesti teel, kaitsta meie iseseisvust ja tagada, et kõik, kes elavad Eestis, järgivad meie seadusi ja kultuuri. Eestistamine peab olema meie endi kätes, mitte mängumaa kellelegi teisele.
Toimetaja: Kaupo Meiel